EKRE fraktsioon esitas arupärimise majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole (Reformierakond) seoses Elering AS-i algatatud Põhjamaade-Balti vesinikutaristu Eesti osa riigi eriplaneeringuga. Arupärimise kandis ette EKRE saadik Evelin Poolamets, kes nõudis selgitusi, kas projekt vastab Eesti riiklikule huvile või piirdub Eesti roll transiidimaana teiste riikide vesinikutarneahelas.
Evelin Poolamets viitas sellele, et Elering AS esitas 1. detsembril 2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile taotluse planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. Planeerimisseaduse järgi pidi ministeerium otsuse tegema 90 päeva jooksul, mistõttu on see tõenäoliselt juba tehtud.
Ta kirjeldas projekti kui väga suure ruumilise mõjuga piiriülest taristut, mida võib võrrelda Rail Balticuga. Kavandatavad trassid läbiksid Eestis 24 omavalitsust, sealhulgas Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Tori, Saarde valda, Pärnu linna ning Kuusalu, Jõelähtme, Raasiku, Saue, Rapla, Türi, Viljandi, Tõrva ja mitmeid teisi valdu.
Riigi eriplaneeringu eelduseks on suur riiklik huvi, mis peaks kajastuma strateegilistes dokumentides nagu arengukavad, valitsuse tegevusprogramm ja muud riiklikud plaanid. Poolamets märkis, et avalik teave ei võimalda üheselt hinnata, kas vesinikukoridor on määratletud Eesti enda olulise huvina või on Eesti roll peamiselt transiidifunktsioon: Soomes toodetav vesinik liiguks läbi Eesti, Leedu ja Poola Saksamaale.
“Millisel viisil on hinnatud, et rahvusvaheline huvi kaalub üles Eesti-sisese ruumilise, keskkondliku ja võimaliku finantsriski?” küsis Poolamets. Ta tuletas meelde, et planeeringu omaosalus Eesti riigile on 50 protsenti, mis toob kaasa märkimisväärseid kohustusi.
Arupärimise eesmärk oli saada ministrilt vastuseid, kas ja kuidas on projekt Eesti riiklikes strateegiates määratletud ning kas Eesti huvi on pelgalt transiit või ka oma tarbimise ja tootmise arendamine. Poolamets rõhutas, et projekt puudutab otseselt paljude omavalitsuste maad, keskkonda ja elanike huve, mistõttu peab riiklik huvi olema selgelt põhjendatud.
Arupärimine esitati Riigikogu istungil 17. märtsil 2026. Põhjamaade-Balti vesinikutaristu projekt on osa Euroopa rohelise siirde eesmärkidest, kuid Eestis on see tekitanud kriitikat võimalike keskkonna- ja ruumimõjude ning riikliku huvi selguse puudumise tõttu.
Evelin Poolamets nimetas pärast ministri vastuseid Põhjamaade-Balti vesinikutoru huumoriprojektiks ja Reformierakonna “elektrimolekulivalitsuse saavutuseks”: “See tähendab 7–10 miljardit jaburuse eest, mida keegi Eestis tegelikult ei vaja”.
Ta kritiseeris teravalt plaani ehitada Soomest Saksamaale ulatuv vesinikutoru, mille Eesti osa maksumus ulatub tema sõnul 7–10 miljardi euroni, ning küsis, miks Eesti peaks selles transiidiprojektis osalema, kui riigil puuduvad nii tootjad kui tarbijad.
Poolamets nimetas kogu ideed absurdseks: “Roheline vesinik! Kuulad neid vastuseid ja mõtled, kas ei ole veel õppetunde saadud. Või kus on meie teadlased, kes ütlevad: stopp, mehed, te lähete üle piiri, see on jabur.” Ta rõhutas vesiniku kasutamise tehnilisi raskusi – gaasi transportimine läbi torude on äärmiselt keeruline ja ohtlik, kuna vesinik imbub enamikust materjalidest läbi, on plahvatusohtlik juba 4-protsendilise kontsentratsiooni korral ning nõuab erakordselt tihedaid, kallist roostevabast terasest torusid.
Saadik viitas, et maailmas pole sellisele projektile reaalseid eeskujusid. “Korralikult prooviti Austrias ja Saksamaal segada väike protsent vesinikku maagaasi hulka – ei töötanud, üks projekt ja sinnapaika see jäi,” ütles ta. Samas plaanib Eesti riikliku eriplaneeringu kaudu projektile kaasa aidata, kusjuures riigi omaosalus on 50 protsenti Euroopa Liidu rahast, ent otsest kasu Eesti majandusele Poolamets ei näe.
Ta kritiseeris majandus- ja tööstusminister Erkki Keldot, kes jäi vastuse andmisel hätta ja väitis, et praegu “ainult planeeritakse”. “Planeeringu tarvis on hulk raha ette nähtud, mitu miljonit,” märkis Poolamets. Ta tõi paralleeli Elering AS-i varasemate projektidega, sealhulgas Utah’ investeeringutega, kus Eesti raha läks kasutult raisku.
Poolamets süüdistas valitsust selles, et kliimaeesmärkide sildi all surutakse läbi järjest uusi rumalusi, mis kahjustavad Eesti konkurentsivõimet ja majandust. “Tegelikult on väga kurb vaadata, mida te Eesti riigiga teete. Tulete oma ühe rumala projektiga teise otsa, räägite kõigest, et see täidab kliimaeesmärke, andke aga raha. Riik kaotab konkurentsivõime, meie majandus langeb ja ikka tullakse rumalustega lagedale.”
EKRE fraktsioon esitas arupärimise seoses Elering AS-i 1. detsembril 2025 esitatud taotlusega algatada Põhjamaade-Balti vesinikutaristu Eesti osa riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Projekt hõlmab 24 Eesti omavalitsust ning on osa Euroopa rohelise siirde vesinikukoridorist, mis peaks ühendama Põhjamaid Saksamaaga.
Opositsioon on projekti kritiseerinud juba varem, viidates puudulikule riiklikule huvile, suurtele keskkonna- ja ruumiriskidele ning Eesti piiratud kasule transiidiriigina.