Kolmapäeval oli Riigikogus arutlusel järjekordne välismaalaste seaduse lahjendamise katse, mille raskete tagajärgede eest hoiatas EKRE fraktsiooni saadik Evelin Poolamets.
Evelin Poolamets: “Kordan üle, mis selle eelnõuga hakkab toimuma. See rakendab Euroopa Liidus 2024. aastal vastu võetud rände- ja varjupaigapakti. Muide, see ei läinud ka Euroopa Liidus kergelt ja libedalt, vaid võeti vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Selle vastu olid kõvasti Poola ja ka Ungari, aga see ei lugenud midagi.
Nüüd on meilgi kohustus selle eelnõu järgi vastu võtta inimesi solidaarsusmehhanismi kaudu ja muide anda ajutine kaitse massilise sisserände korral. Ajutisest kaitsetest saab kiiresti püsiv elamisõigus. Ja mis veelgi hullem: taotlejad saavad kuue kuu järel juurdepääsu tööturule, nad saavad tasuta õigusabi, majutuse, toitlustuse, tervishoiu ja integratsioonitoetuse.
Kõik need toredad asjad ju muudavad Eesti väga atraktiivseks sihtkohaks. Me küsisime ka komisjonis, mis see kõik Eestile maksma läheb, tooge numbrid. Aga meile ei toodud numbreid, nad ei tea, mis see Eestile maksma läheb. Aga tuuakse meile mingi solidaarsuspakt, ilma et teataks selle tagajärgi.
See eelnõu laiendab sisserändajatele lisaks eelnimetatud hüvedele ka tõlketeenust ja kohustuslikke kohanemisprogramme. Ja mis veel: perekonna taasühinemise võimalus tehakse väga avaraks. Komisjonis käis läbi isegi see mõte, et emotsionaalselt seotud isikud oleksid ka perekonnaliikmed ehk tuleb mees metsast ja toob terve suguharu kaasa. Lisaks see hõlmab ülalpeetavaid, vanavanemaid, see hõlmab abikaasasid – mitu neid on, see jäi ka arusaamatuks –, aga hõlmab ka seda abikaasat, mida kohaliku kultuuri järgi ei registreerita, ehk homoseksuaalsete paaride sisserännet.
Aga kõige tõsisem küsimus puudutab selle poliitika pikaajalisi tagajärgi, mida näitab Euroopa kogemus. Jõuluturud ei ole enam turvalised. Ka väga turvaliseks peetud Põhjamaades on kohti, kuhu ei soovitata minna pimedas, kus võib keset Turu linna lapsevankrit lükkav naine saada surma Allahu akbar! saatel, kui tema kõri läbi lõigatakse. Ja Prantsusmaalgi kuuleme paralleelühiskondadest. On piirkondi, kus riik ei toimi. Kõigis neis riikides on kasvanud heaolukulud, süvenenud integratsiooniprobleemid ning vähenenud kohalike inimeste turvatunne.
Samas me ju teame, mis olukord on Eestis. Meil on demograafiline kriis. Statistikaameti andmetel moodustasid eestlased 2025. aasta alguse seisuga vaid 68,5% elanikkonnast. Aga kui eestlaste osakaal langeb kriitilise piirini, kaasneb sellega vältimatult surve, mida me juba näeme: surve eesti keelele, haridusele, kultuurile ja ka ühiskondlikule sidususele. Tekivad paralleelkogukonnad, kusjuures ongi juba tekkinud. Muidugi kasvavad ka kõik muud kulud.
Tegelikult vajab Eesti rahvuslikest huvidest, julgeolekust ja rahvusriigi säilimisest lähtuvat poliitikat. Me vajame tugevamaid piire, rangemat kontrolli ning poliitikat, mis seab esikohale eesti rahva püsimise oma ajaloolisel kodumaal. Seetõttu kutsun kõiki selle eelnõu vastu hääletama ja kaitsma Eesti rahvusriiki.”