Koos kliimaministeeriumi plaaniga Virumaal maapõu pahupidi keerata ja maavaradega raha teenima hakata ning fosforiidipuurimiste alustamisega Lääne-Virumaal Aru-Lõuna lubjakivikarjääris, on pead tõstmas ka virulaste protestivaim. Juba on asutatud ka mitmeid kaevandamisevastaseid gruppe sotsiaalmeedias.
Tsemenditehasele kuuluvasse Kunda-Aru karjääri sisenemine on raskendatud, sest seda ümbritseb aed ja värava ees on valveputka koos tõkkepuuga.
Just selle aia taga on Eesti geoloogiateenistuse tellimusel alustatud fosforiidi testpuurimisi. Umbes 30 meetri sügavusele ulatuvate puuraukude abil peab saama selgemaks, kui väärtuslikud on nn Toolse maardlas leiduvad maavarad.
Kuid juba on eelmist fosforiidisõda mäletavad kohalikud, aga ka mõned teised, käinud selle aia taga oma meelsust avaldamas. Eeskätt ollakse mures puhta põhjavee pärast.
Eilne Aktuaalne Kaamera vahendas, et esimestest testpuuraukudest saadavad puursüdamikud peavad näitama, milliste kihtidena maavarad Aru-Lõuna lubjakivikarjääris paiknevad. Kolmest testaugust esimene on juba puuritud.
“Eks see ikka negatiivne on. Ja kui sügavamalt hakkavad kaevama, siis on põhjavesi kohe ohus – see on niigi ohus,” leidis Merike telereporterile intervjuud andes.
“Siin selle fosforiidiga oli jama juba Nõukogude ajal. Ega seda maakera ei saa selle fosforiidi pärast kogu aeg segamini pöörata,” lausus Hurme.
“Maardus sündinuna olen näinud, kuidas fosforiidiga tegelemine seal loodust hävitas ja milliseks vesi muutus – looduslik tasakaal viidi väga paigast ära,” ütles Vladimir.
“Fosforiidikiht, kus on rikkalikumalt fosfaati, on umbes kahe meetri paksune. Selle kohal on lahjat fosforiiti umbes meetri jagu. Aga see ei ole tööstuslikult huvi pakkuv fosforiit,” ütles Eesti geoloogiateenistuse vanemgeoloog Johannes Vind ERRile.
Oktoobris tehakse ka puuraugud, mille abil hakatakse seirama põhjavee olukorda. Novembris on kavas teha seitse suurt, umbes 1,2-meetrise läbimõõduga puurauku.
Suuremate puuraukude kaudu tuuakse maa peale katsete tegemiseks ligikaudu 25 tonni fosforiiti.
“Nende katsete tegemise eesmärgiks on testida fosforiidi rikastamist ja fosforhappe tootmist. Mis on veel väga oluline – uurida, kuidas selle protsessi käigus on võimalik eraldada haruldasi muldmetalle, mis samuti fosforiidis esinevad,” ütles Eesti geoloogiateenistuse projektijuht Lauri Joosu televisioonile.