Anti ja Evelin Poolametsal sai kolm aastat tagasi pealinnaelust küllalt. Nad otsustasid rajada oma uue kodu Lääne-Virumaal asuva Kulina mõisa pärnade ja tammede alla eesmärgiga arendada ettevõtlust ja kogukonnaelu.
Anti ja Evelin kohtusid kunagi Eesti Kunstiakadeemia kohvikus ja paar on kokku jäänud tänaseni. Kulina mõisahoovis lippavad ringi nende kaks rõõmsameelset ihuvilja, kellest vanem, Helis, alustab saabuval sügisel oma kooliteed Vinni-Pajusti gümnaasiumis.
„Saabusime siia kolm aastat tagasi kevadel kuumal maikuu päeval, otsides maakohta. Kõik näis ideaalne, samas mehe kätt vajav ja väljakutset pakkuv,“ räägib Anti.
Kulina mõisahoovis jookseb ringi kolm kaunist hobust: Tori täkk Hurmur, indiaani hobust meenutav poni Wilbur ja ruun Altius. Nemad on rohkem perenaise Evelini hobi ja lasterõõm, kuid pakuvad silmarõõmu ka turistidele. Just on külas käinud grupp Soome estofiile, kes olid kaunitest mõisavaadetest vaimustuses.
„Siin on palju tööd teha. Korrastamist vajab nii peahoone kui ka mõisapark, kus niidumasinatena tegutsevad kolm hobust. Mõtleme toodetest nagu Kulina mesi ja Kulina siider. Abikaasa Evelin on õppinud Tartu Ülikoolis keemiat ja kunstiakadeemias disaini. Küll ta nende toodetega hakkama saab,“ vestab juura- ja ajaloolase haridusega Anti Poolamets.
Ta nendib: „Me liigume siin ajaga vastuvoolu. Kõik inimesed ei pea istuma Tallinna ummikutes ja koostama müügiaruandeid Exceli-tabelites. Kui me maale tulime, ei tundnud me siin kedagi, aga hiljuti pidasime Kulina mõisas tegutsenud kooli 90. aastapäeva. Kulina kool tegutses mõisas kuni 1999. aastani. Ühe klassiruumi tahame isegi väikse koolimuuseumina taastada.“
Mõisas on Poolametsad korraldanud mitmeid laiemale avalikkusele mõeldud üritusi. Kontserdiga on üles astunud Tiibeti muusik, eelmisel aastal korraldati kahepäevane kirjandusseminar tuntud kirjanike osavõtul. Huvilised on saanud külastada Kulina mõisa ka avatud talude päeval.
„Me ei ostnud seda kohta suvilaks, tahame mõisale elu sisse puhuda, sulanduda kohalikku kultuuriruumi ja jätkata sajanditevanuseid traditsioone,“ ütleb Anti, kelle sõnul tuleks Eesti kultuuri ja traditsioonide alahoidmist võtta tõsisemalt kogu riigis. „Areng ja innovatsioon ei tohi tulla meie kultuuri ja rahvuse kadumise hinnaga.“
Juura- ja ajalooharidusega Anti on ühtlasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Lääne-Virumaa ringkonna esimees ning on sügiseste valimistel Rakvere linnapea kandidaat.
Ta ütleb, et Rakvere on palju saavutanud, kuid veel rohkem on teha. „Kindlasti tuleb üle vaadata plaanitav riigigümnaasiumi asukoht ja peatada seltskond, kes üritab teha Rakverest Põhjala homopealinna,“ rõhutab Anti, kes peab end uusvasakpoolse ideoloogia rajaja Herbert Marcuse leppimatuks vastaseks.
Saksa päritolu California filosoofi Herbert Marcuse tähelend algas Vietnami sõja ajal, kui tema filosoofia sai Läänes ülipopulaarseks. Marcuse oli marksist, kuid erinevalt oma rahvuskaaslasest, kommunismi ja represseerimise isast Karl Marxist, ei pidanud Herbert Marcuse revolutsiooniliseks klassiks mitte proletariaati, vaid vähemusi. Just vähemuste abil soovitas ta lammutada varasem ühiskond. Marcuse arvates tuleb kõik normaalne kuulutada ebanormaalseks. Traditsioonilise ühiskonna lõhkumisel on kasuks kõik „piinatud” vähemused nagu immigrandid, anarhistid, homod, lesbid ja muud seksuaalvähemused. Traditsioonilise jõu piiramiseks tuleb vähendada põlisrahva rolli, sealhulgas põlisrahva protsentuaalset osa rahvastikus, ja ka juhtivrolli nende omas riigis, sest see aitab enamuse soove alla suruda. Seejärel tuleb anda otsustav löök enamusele ja põlisrahvale ning luua revolutsioonilisele marksistlikule eliidile kasumlik tulude ümberjaotussüsteem.
„Me ei teadvustada seda, aga teatud protsesside ja massikultuuri ilmingute taga on ideoloogia ning varjatud ja salakaval ajupesu,“ ütleb Anti.
„Kaosest ei sünni uus ja parem eelarvamustevaba inimene, millest unistasid nõukogude inimest aretanud kommunistid või uusvasakpoolsuse ideoloogid Läänes. Venemaal oli tulemuseks verine kodusõda ja sellele järgnenud massirepressioonid. Täna näeme, kuidas kodusõda on jõudnud „roiskuva“ Lääne suurlinnade tänavatele. Näeme, kuidas Briti impeeriumi pealinn London või sotsiaaldemokraatlik heaoluriik Rootsi on suundumas kaosesse ja pimeduse ajastusse. Teatud poliitilised jõud toetavad Rootsis massiimmigratsiooni, et püsida pagulaste häältega võimul. Rooma riigi varemetele tekkis aga uus tsivilisatsioon alles 500 aastat hiljem. Pagulased ei sulandu uude kultuuriruumi, vaid toovad kaasa kaose, plahvatusliku ja kontrollimatu kuritegevuse laine. Sa võid ju nimetada verise noaga mööda Londoni tänavat ringijooksvat sisserändajat „valgustatud islamirevolutsionääriks“, kuid tavaliselt nimetatakse sellist tüüpi siiski ohtlikuks kurjategijaks,“ seletab Anti Poolamets, kes on töötanud õppejõuna Sisekaitseakadeemias ning puutub korrakaitsega otseselt kokku ka abipolitseinikuna patrullis käies.
Samal ajal kui peremees Anti arutab populaarsetel teemadel ja perenaine Evelin lauda katab, käib väike peretütar Meril ringi kanalas ja korjab mune. Kirjud kanad käivad ikka maaelu juurde ja nende pidamine sobib ökomõisa suurepäraselt.
Ka Evelinil jagub jaksu mütata ühiskondlikul rindel. Ta kavatseb kandideerida Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas Vinni vallas, sest tema arvates oleks vaja valla juhtimise juurde uusi inimesi. „Muidu jäädakse mugavustsooni mõnulema ega märgatagi, et võimalused muuta elu maal paremaks on palju suuremad. Vinni vallale on rohkem särtsu vaja, siis on meid ka Eesti kaardil näha,“ ütleb Evelin.
Poolametsade Kulina mõisa võib igaüks tulla kaema üle-eestilisel avatud talude päeval, mis tänavu toimub 23. juulil.
LOE LISAKS:
EKRE linnapeakandidaat Anti Poolamets: teeme Rakverest olulise Eesti tõmbekeskuse