Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon külastas kolmapäeval, 3. detsembril riigikontrolör Janar Holmi.
Riigikontroll esines 5. novembril Riigikogu ees ettekandega, milles viitas tõsisele probleemile, nimelt on Eesti teedeehituselt puudu vähemalt 1,35 miljardit eurot ja seda olukorras, kus kahel järgmisel aastal ulatub riigieelarve puudujääk prognoosi järgi maksimaalselt lubatava 4,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning 2029. aastal 3,6 protsendini, on selge, et seatud eesmärkide ja võetud kohustuste täitmine ei ole riigi rahakoti võimalusi arvestades määratud tähtaegade jooksul realistlik.
Varasemalt kritiseeris Holm kaitseministeeriumi eelarves toimuvat. Riigikontrolli läbiviidud riigi majandusaasta koondaruande audit tuvastas kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste lepingutes hulganisti probleeme. Jutt käib kaitseväest ja kaitseinvesteeringute keskusest. Riigikontrolli auditist tuli näiteks välja, et kaitsevägi ja kaitseinvesteeringute keskus ei pea varade ja lepingute üle täielikku ja korrektselt arvestust.
Janar Holm tõi toona välja, et kogemata on tasutud ühele tarnijale 87 miljonit, või näiteks ka juba kaheksa aastat tagasi on makstud 9,8 miljonit ühele tarnijale, mis siiamaani ootab tasaarveldamist, ehk sisuliselt kaheksa aastat seisab raha.
EKRE fraktsiooniga kohtumisel tõstatusid need samad teemad ning mitmed teisedki, mille üle riigikontrolöriga diskuteeriti.
Alustati riigieelarve läbipaistvuse ja arusaadavuse problemaatikaga. Mõlemad pooled tõdesid, et valitsuse poolt sellisel kujul eelarve toomine Riigikogule peaks muutuma. Eelarve üks puudusi on, et planeerimiskohustust ei ole, väga keeruline on kontrollida, kas raha kulutati sinna, kuhu see algselt planeeriti, sest programmid, tegevused ja meetmed, millele mingi summa on ettenähtud, on nii üldsõnalised, mis annab võimaluse raha hiljem väga lihtsalt ümber tõsta.
Probleem on ka lisaeelarvetes, millega võib kõike muuta. Tagantjärele on tõesti võimalik küllaltki täpselt vaadata, kuhu raha läks, aga seda oleks vaja eelnevalt teada, st kuhu on raha planeeritud ja kas ta konkreetselt sinna ka jõudis.
Seda nõiaringi on aga pea võimatu murda, sest paindliku eelarvega on väga mugav valitseda. Muutusteks puudub motivatsioon.
Eesti energiakava puudujääkides leiti riigikontrolöriga ühine keel.
Janar Holm märkis, et Eesti on siiski praegu paremas seisus kui aasta tagasi. Tundub, et meretuuleparkide rajamine on hetkel pildilt maas ja teiste riikide uudiste valguses jõutakse ka meil taas arusaamisele, et me vajame juhitavat elektrit. Me ei saa tööstusesse energiamahukate ettevõtete investeeringuid, mille üks põhjustest on, et puudub kindlus – Eesti muutis kolme kuu jooksul kolm korda energiapoliitikat. Ettearvatus ja plaan on see, mis tagab usalduse. Sellist õhkkonda me suurte ettevõtete tulekuks ei ole suutnud luua. Raha tuleb aga paraku sinna, kus lahendused ja võimalused on mõistlikud ning terviklikud.
Riigikontroll vaatab järgnevatel aastatel üle veel mitmeid valdkondi. Üks neist on Rail Baltic, mis ei ole ju ometi kohalik trammiprojekt. Tuleb selgeks saada, kas seal osalevad ka Läti ja Leedu.
Kontrollimist vajab ka veel tervishoiuvaldkond ja meditsiinisüsteem tervikuna.
EKRE fraktsiooni liikmed tõstatasid ka, et kontrollimist vajab Ukrainale minev raha, eriti arvestades meediaski ilmunud ulatuslike korruptsioonijuhtumite hulka Ukraina võimuladvikus ning väljendati selget rahulolematust, et nö kaitsekulutuste kohta ei või küsimusi küsida ei või.
Kohtumine oli igati huvitav ja konstruktiivne.
