29.10.2018
Vegankohviku menüü.
Ilmselt usuvad vaid lillelapsed, et vähemuste kaitsmine praeguses kontekstis võiks muuta ühiskonda turvalisemaks, sidusamaks, demokraatlikuks ja sallivamaks.
Tänase ülepolitiseeritud ja -ideologiseeritud sallivus- ja võrdsuspoliitika juures unustatakse sõna “vähemus” mõiste – see, et neid ongi ühiskonnas vähem ja nende järgi ei saa enamust elama panna. See aga just praeguse vähemuste kaitsmise poliitikaga paika pannaksegi – kümme inimest ei pea seda ühte mitte ainult endaga võrdseks pidama, vaid ennast tema järgi sättima. Kuivõrd see on sunduslik, siis ei saagi tagajärjena muud tekkida, kui viha vähemuste vastu.
Lisaks paneb selline võrdsustav poliitika vähemused agressiivselt käituma, oma õigusi nõudlikult ja valjuhäälselt esitama, “eirajate” karistamist taotlema ja oma ülimuslikkuse tunnistamist nõudma, kusjuures teiste õigustega nad arvestada ei soovi. Vasakliberaalne “vähemuste kaitsmine” on nähtus, mis ajab kõige rohkem ühiskondi tülli ja lammutab nende ühtsust.
Vähemuste kaitsjad rõhuvad üldjuhul väga inimlikele tunnetele. “Mis teil võib olla teiste armastuse vastu?” küsitakse niiskete kutsikasilmadega, kui jutuks on geide õigused. Samas aga nõuavad needsamad geid argielus mitte enda kui võrdsega arvestamist, vaid oma kummalise eluviisi avalikku tunnistamist ja esiplaanile seadmist, minnes väga kiiresti agressiivseks.
Pärast geisid ja migrante on läänemaailmas silmapiirile kerkimas uus agressiivne vähemus, kelleks on veganid. Tegelikult ei saaks nende vastu justkui midagi olla, sest nende ideed õilsad – loomade halva kohtlemise ja tapmise lõpetamine. Ometigi ei suuda ilmselt ükski vegan reaalselt tõestada, et maailm oleks võimeline piisavalt taimtoitu tootma ja et loomsete valkudeta ei järgne inimeste tervise halvenemist, eriti nende puhul, kes teevad rasket füüsilist tööd. Samuti ei räägi nad sellest, kuhu panna miljardid koduloomad, keda ilma vähimagi kasuta farmides ülal pidada oleks meeletu kulu ja rumalus; loodusesse neid lasta ei saa, sest üha paljunedes hävitaksid nad selle ruttu, ja tappa ka ei saa, sest see oleks veganite põhimõtte vastu. Ja isegi seda ei oska nad öelda, kas lõvi ja jääkaru muudetakse ka taimtoitlasteks.
Aga kõik see on kauge tulevik. Praegu aga on veganite näol näha üht uut agressiivset kampa, kes hakkab ahistama loomapidajaid; kes hakkab toitlustajaid laostama, nõudes, et igas söögikohas peab olema vegantoit, hoolimata sellest, et sööjaid võib olla päevas kasvõi üksainus; kes nõuavad vegantoidu mittepakkujate karmi karistamist ja nii edasi. Kõik see juba toimub – ka Eesti veganid peavad oma toitumisharjumust inimõiguseks (!) ja nad on palganud skandaalse võrdõiguslase Mari-Liis Sepperi ennast kohtuasjades esindama.
Postimehes avaldatud lugu “Mari-Liis Sepper: vabadus olla vegan” ongi juba täis pikitud “diskrimineerimise” tausta: veganite õigused vanglas; ajateenija õigus nõuda eritoitu (huvitav, kuidas seda tagatakse tõelises lahinguolukorras?); vegantoit lasteaias ja võimalik laste narrimine selle tõttu; veganlus tööelus. Viimase kohta käivad eriti hoiatavad laused Sepperilt: “Veganite võrdne kohtlemine tööelus tähendab näiteks seda, et värbamis- ja valikukriteeriumide kehtestamisel ei tohi eelistada kõigesööjaid veganitele” ja “Vegan seltsile on laekunud info, et teeninduskoolis kokaks õppides peab vegan lõputunnistuse saamiseks valmistama lihatoite, sest eksamil hinnatakse kindlaks määratud toitusid.”
Kõik see näitab, et Eesti on minemas ühe uue vähemuse kehtestatava terrori teed. Seda kinnitavad ka Sepperi sõnad: “Kui avaraks kujuneb Eestis vegani veendumusvabadus, näitavad kaasused, mis jõuavad otsustamiseks voliniku, õiguskantsleri ja kohtuniku lauale.” Tegu on otsese ähvardamisega inimeselt, kes ongi justkui oma elutööks võtnud kellegi ristilöömise – ta ootab veganite rohkeid kaebusi justiitssüsteemi laudadele.
ERR-is on ilmunud veel üks hoiatav lugu: “Sõjakad vegan-aktivistid süüdistavad farmereid loomade orjastamises ja vägistamises.” Lugu jutustab radikaalsetest veganaktivistidest, kes korraldavad lausa avalikke sõjakäike farmerite vastu.
Tuleb vaid üle korrata: veganlus nähtusena on igati tervitatav, veganid terroriseeriva ja eriõigusi nõudva vähemusena aga on oht ühiskonna stabiilsusele.
UU