16.10.2019
Greta Thunberg.
Teismeline aktivist Greta Thunberg ei taha midagi rohkemat kui muuta maailma. Tema selja taga oleval hämaral salakildkonnal on teised eesmärgid, kirjutab The Sunday Times.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadik Kalle Grünthal, kes on tauninud laste kasutamist poliitilises võitluses, juhtis tähelepanu 18. augustil The Sunday Times’is avaldatud Dominic Greene’i kirjutatud mahukale artiklile „Greta Thunberg ja kliimasõdalase meisterdamise vandenõu“.
Greta esinemisest ÜRO kliimamuutuste konverentsil New Yorgis ajendatud artiklis kirjutatakse, et Greta fenomen hõlmab ka rohelisi lobiste, PR-ärikaid, ökoakadeemikuid ja Rootsi sotsiaaldemokraatliku valitsuse endise ministri asutatud mõttekoda, millel on sidemed riigi energeetikaettevõtetega: „Need ettevõtted valmistuvad suurimaks valitsusega sõlmitavate lepingute kullaauguks ajaloos, nimelt Lääne majanduste keskkonnasäästlikuks muutmiseks. Greta, hoolimata sellest, kas tema ja ta vanemad teavad seda või mitte, on nende poliitilise strateegia esindusnägu.“
Uued Uudised vahendab sellest artiklist katkeid, et paremini meilgi tõusnud meediamüras aru saada, mis on Greta fenomeni taga tegelikult.
The Sunday Times kirjutab: „Greta on kõigest tavaline 16-aastane Rootsi koolitüdruk, kelle tulised nägemused on veennud Briti ja Iirimaa parlamente välja kuulutama „kliimaalase hädaolukorra“. Tema vanemad Svante Thunberg ja Malena Ernman, vastavalt näitleja ja ooperilaulja, on lihtsalt tavaline lapsevanemate-mänedžeride paar, kes tahavad planeeti päästa. Kes nende motiivides kahtleb, riskib süüdistusega „kliimamuutuse eitamises“ või Aspergeri sündroomi all kannatava kaitsetu lapse kiusamises.
Perekonna lugu on, et Greta alustas ühe-tüdruku-koolistreiki Rootsi parlamendi juures möödunud aasta 20. augusti hommikul. Ingmar Rentzhog, sotsiaalmeediaplatvormi We Don’t Have Time asutaja, läks sealt juhuslikult mööda. Vaatepildist innustust saanuna pani Rentzhog Greta foto oma Facebooki lehele. Hilisel pärastlõunal oli Greta lugu ja nägu ajalehe Dagens Nyheter veebilehel. Ülejäänu on kõigile teada.
Aga see ei ole kogu lugu. E-kirjades ütles Rentzhog mulle, et ta “kohtus Gretaga esimest korda” parlamendi juures ja “ei tundnud Gretat ega Greta vanemaid” enne seda. Kuid nendessamades e-kirjades tunnistas meediaettevõtja, et oli kohtunud Greta emaga “3-4 kuud enne, kui kõik algas” — möödunud aasta maikuu alguses, kui tema ja Malena olid koos laval Kliimaparlamendi-nimelisel konverentsil Stockholmis.
Samuti ei komistanud Rentzhog Greta protesti otse juhuslikult. Nüüd tunnistab ta, et sai sellest teada “eelneval nädalal postitusnimekirja [kaudu] kliimaaktivistilt” nimega Bo Thoren.
Sõltumatu ajakirjanik Rebecca Weidmo Uvell on saanud varasema e-kirja, mis paljastab, et Thoren, rühmitise Fossiilivaba Dalsland juht, otsis rohelistele uusi esindusnägusid.
Möödunud aasta veebruaris kutsus ta rühma keskkonnaaktiviste, akadeemikuid ja poliitikuid kavandama „kuidas me saaksime kaasata noori jätkusuutlikule ühiskonnale ülemineku sammu kiirendama ja neilt selleks abi saada“. Sama aasta mais, pärast seda, kui Greta võitis ajalehe Svenska Dagbladet korraldatud keskkonnateemaliste artiklite konkursil teise koha, lähenes Thoren kõigile konkursi võitjatele koolistreigi plaaniga, mille eeskujuks oli õpilaste tundidest lahkumine pärast tulistamisi Parklandi keskkoolis Floridas mõne kuu eest.
“Aga keegi ei olnud huvitatud,” väitis Greta ema, “nii et Greta otsustas selle ise ära teha.”
“Mina ei leiutanud Gretat,” väitis Rentzhog, “aga ma aitasin tutvustada tema tegevust rahvusvahelisele publikule.”
Saanud väljaõppe endise USA asepresidendi Al Gore’i asutatud keskkonnakaitseorganisatsioonis Climate Reality Project moodustas Rentzhog 2017. aasta lõpus rühmitise We Don’t Have Time, et “panna juhid ja ettevõtted kliimamuutuse eest vastutama”, kasutades ära “sotsiaalmeedia võimu”.
Temal ja tema tegevjuhil David Olssonil on finants-, mitte keskkonnaaktivismi alane taust: Rentzhog on investeerimissuhetega tegeleva ettevõtte Laika Consulting asutaja ja Olsson tegutseb Svenska Bostadsfondenis, ühes Rootsi suurimas kinnisvarafondis, mille juhatuse liikmeks Rentzhog juunis 2017 sai. Platvormi investorite hulka kuulub Gustav Stenbeck, kelle perekond kontrollib Rootsi ühte suurimat investeerimiskorporatsiooni Kinnevik.
Möödunud aasta mais sai Rentzhog mõttekoja Global Utmaning (Globaalne Väljakutse) esimeheks ja Olsson selle juhatuse liikmeks.
Nii, et kui Greta kohtus Rentzhogiga, oli too energeetikasektori taustaga endisele sotsiaaldemokraadist ministrile kuuluva eraõigusliku mõttekoja palgaline esimees. Selle juhatuses olid jõuliselt esindatud valdkondlikud huvid, muu hulgas kuulusid sinna elukutselised sotsiaaldemokraatlikud poliitikud, ametiühingujuhid ja Brüsseli sidemetega lobistid. Ja selle juhatuse aseesinaine Ringborg oli ühe Rootsi mõjukaima roheenergia investeerimisgrupi liige.
Greta ja tema vanemad seda tõenäoliselt ei teadnud– ja näib, et Rentzhog tahtis, et see nii jääkski. Möödunud aasta 2. septembril, natuke aega pärast seda, kui Rentzhog väidetavalt avastas Greta parlamendi juures protesteerimas, avaldas ajaleht Dagens Nyheter pika arvamusloo vajadusest kiirendada maailmamajanduse roheliseks muutmist “alt üles” tegutsemisega riikide valitsuste vastu, sealhulgas “laialdase sotsiaalse mobiliseerimisega … sarnaselt sellega, mis toimub sõjast ohustatud kogukondades”.
Greta ema oli üks üheksast allakirjutanust, nagu ka Persson ja veel kolm Global Challenge’i juhatuse liiget, kuigi nad nimetasid ennast muude organisatsioonide liikmeks. Ainult Rentzhog tunnistas oma seotust Global Challenge’iga.
Greta isa Svante väidab, et tema tütar “tegutseb igasugustest organisatsioonidest või inimestest sõltumatult”. Kuid tegelikult on tal “head nõuandjad”, nagu kliimamuutuse professor Kevin Anderson.
Energeetikahiidudele Rootsis ja mujal tähendab planeedi päästmine valitsuse lepinguid, mis käsitlevad rohelisi teemasid. Rohelise energia lobistid kasutavad populistlikke hirmutamistaktikaid ja laste ristisõda, et valitud esindajatest mööda minna. Aga eesmärgiks on tehnokraatia, mitte demokraatia; kasum, mitte ümberjaotamine. Gretat, virgunud kapitalismi last, kasutatakse rohelisele korporativismile ülemineku kergendamiseks.“
„See artikkel on algselt ajakirjas Standpoint ilmunud loo toimetatud versioon,“ lisab The Sunday Times artikli lõpus.