Ehkki Ukrainast põgenenud inimestest lootsid siinsed põldurid vähemalt hooajalist abigi, olid lootused asjatud, sest sõjapõgenikud on enamasti linnadest ning ka siin neile maatöö ei sobi. Nõnda on siinsed maasikakasvatajad jälle hädas – töölisi ikka pole. „Eestis kõrgema kvaliteediga maasikakasvataja Ukraina tööjõule tugineda ei saa ja töötute seast marjakorjajate leidmine on väga keeruline,“ kirjutab portaal Lääne-Virumaa uudised.
Pandivere kõrgustikul maasikaid kasvatav Margus Beilmann kinnitas, et tema jaoks on tööjõu puudumine kõige suurem mure. „Eestlane vaatab, et kena rannailm ja läheb pigem randa ning töötu ongi pigem töötu,“ kurtis Marguse talu peremees. Ta on tööpakkumist Töötukassas üleval hoidnud järjepidevalt. „Vaadatud on mingi 400 korda ja ühendust on neist võtnud kaks,“ oli ettevõtja pettunud.
Ka ukrainlaste osas on maasikakasvataja pessimistlik. „Enamus on lastega. Teine kontingent on see, kes on linnas küünetehnikud ja ei tule elu seeski põllu peale.“
Üks Ukraina pere on hiljuti siiski Vaos Marguse talus tööd ja elamist uudistamas käinud, aga pere otsustas siiski Rakvere linna kasuks.
„Kuigi lehest võis lugeda, et Ukraina tuumafüüsik on valmis Eestis tööd alustama ka hotellis puhastusteenindajana, siis Marguse sõnul on Ukraina tööjõud kahjuks tänu riigi eksklusiivsetele lahendustele varasemast oluliselt valivamaks muutnud,“ kirjutab portaal.
ERR vahendas, et kuigi juuni keskpaik on käes, pole kodumaiseid maasikaid leida kerge. Esmaspäeval müüs Tallinna Keskturul Azia sorti Eesti maasikaid vaid üks lett ja sedagi hinnaga 15 eurot kilo.
Tartus Avaturul oli seis parem. Eesti päritolu maasikaid müüs kaheksa letti, keskmise hinnaga 10 eurot kilo.