07.10.2022
Peavoolumeedia on mures, väga mures: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, keda kõik need aastad sajatati, nagu preester saatanat, on eesti rahva jaoks ikka veel mõistetav, usaldusväärne ja atraktiivne poliitiline jõud.
Hullemgi veel: kuna paljud EKRE poliitikute ettepanekud, mida vasakliberaalid lükkasid põikpäiselt tagasi, on osutunud prohvetlikeks, kasvas mitte ainult rahva usk EKRE ratsionaalsusesse, vaid tekkis ka mõningane konservatiivide romantiseerimine, mis pole ka ime: ausad ja otsekohesed eestimeelsed poliitikud seisavad nagu Kalevipojad keset Kadrioru suunalt täis tehtud Tallinna lahte, kus nende ümber tiirlevad mingid künad, kust kostub sajatusi ja Ligi koprolaaliat.
Ja kui ühelt poolt näidatakse selgeid ja täiesti reaalseid inimeste ja riigi heale järjele aitamise teid, aga teiselt poolt muudkui lastakse hinnad vabaks ja püstitatakse inflatsiooni ning massimmigratsiooni vallas aina uusi Euroopa rekordeid, siis ka kõige fanaatilisem oravate pooldaja vaatab ükskord talle laekunud arveid, siis oma rahakoti olematut sisu ja hakkab mõtlema, milleks talle see platooniline armastus täissöönud ja jultunute taevamannus-rollopentus jokustajate vastu.
Ja tal tuleb meelde, et erinevalt reformierakonnast ja keskerakonnast ei ole EKRE varastanud.
Tulemuseks see, et EKRE reiting kasvab lausa ohjeldamatult ja märtsivalimiste eel on Kaja Kallase erakond ilmutamas isegi vaatamata kolossaalsele administratiivressursile ja peavoolumeedia truualamlikule toetusele paanika märke, ja seda eriti Vabaduse väljakul toimuva meeleavalduse lähenedes. Seepärast jälle intensiivistusid rünnakud EKRE ja selle poliitikute vastu. Eriti paistis silma võhikust kaitseminister Hanno Pevkur, kes täiesti ebapädevalt ründas konservatiive, kes kritiseerisid argumenteeritult meie kaitsejõudude kaitsevõimet. Sellest räägib põhjalikumalt Andri Kiige oma värskes „Meediakriitikas“: MEEDIAKRIITIKA | Valetav ja laimav kaitseminister meediafenomenina – YouTube
Ja nüüd ongi käiku lastud roosameedia raske kahurvägi – Krister Paris ja Hans H. Luik, kes EPL-i „Erisaates“ arutlevad teemal „30 aastat presidendivõimu Eestis. Hans H. Luik – mida teeb Eesti heaks nii palju teinud Arnold Rüütel EKRE auesimehena?“
Sellele küsimusele, mida sm. Paris kavandas retoorilisena, on olemas lihtne vastus: Arnold Rüütel, kes on Eesti heaks niivõrd palju teinud, tahab teha meie riigi ja rahva heaks veelgi rohkem, seepärast siduski ennast ainukese poliitilise jõuga, kes suudab ja tahab teha eestlaste ja rahvusriigi heaks eksistentsiaalselt olulisi asju.
Kas härra Luik kujutaks ette aumeest Arnold Rüütlit läbinisti korrumpeerunud reformierakonna, keskerakonna või isamaad korduvalt tüssanud Isamaa auesimehena? Muidugi mitte, sest Luik avaldas just sügavat austust president Rüütlile, aga presidendi teoreetilinegi sidumine „liberaalsete“ varganägudega oleks ju ränk lugupidamatus.
Aga sm. Parise saates korratakse jälle iba mingisugustest „Kremli jutupunktidest“, mida olevat jutlustanud konservatiivid, kes hauvat lisaks veel EL-i ja NATO „lammutamise“ plaane. See reffide bõliina käidi sedapuhku välja selleks, et vastandada auväärset president Rüütlit ja rahvakonservatiive.
„Milleks peaks meie väga tubli hallipäine president Rüütel olema vanas eas konservatiivse rahvaerakonna auesimees, sellest mina aru ei saa. Aga ma ei peagi kõigest aru saama,“ ahhetab Hans H. Luik.
Ausalt öeldes ei teadnud, et tublidus, eakus ja hallipäisus on konservatiivsusega kuidagi vastuolus. Aga ju oli see saates niisama suusoojaks öeldud. Ega Delfi saate eesmärk ei olnudki taasiseseisvunud Eesti presidendiinstitutsiooni 30-aastaseks saamise tõetruu käsitlemine, huvi presidentide (isegi Tulilinnu ja Päikesekuninga KK) vastu oli seal üsna omakasupüüdlik, põhiline oli ekrefoobia reanimeerimine valimiste eel ja vanade stampvalede lõputu taasesitamine hüplevalt ragisevalt vinüülilt.
Hans H. Luik on ju ometi tark mees ja peaks aru saama, et kui tema meediasünnitisel on vesi ahjus, siis ei tasu selle veega nii lahjat puljongit keeta.
Eks see saade üks lurr ole.
Ivan Makarov