Järgmise aasta lisaeelarve jõudis Riigikokku, vaadakem ilusate sõnade kõrval korraks ka numbritele otsa. Tulud 19,4 miljardit eurot. Kulud ligikaudu 20,2 miljardit eurot. Valitsussektori puudujääk 4% SKPst. Ja nüüd läheb asi huvitavaks.
Valitsus räägib eelarvepuudujäägi vähendamisest ning toob välja, et võrreldes järgmise aasta varasema majandusprognoosiga paraneb eelarvepositsioon 0,5 protsendipunkti. Aga valitsuse enda eelarvestrateegia ütleb samal ajal, et puudujääk on 2027. aastal 4%, 2028. aastal 4% ja 2029. aastal samuti 4%. Alles 2030. aastal peaks see langema 3,4%ni SKPst.
Ehk küsin väga lihtsalt: kus on see pidev eelarve korrastamine?
Eelarvenõukogu on öelnud üsna selgelt, et vähemalt 0,5% SKPst suurune eelarvepositsiooni parandamine peaks jätkuma ka järgnevatel aastatel. Praeguses strateegias me sellist langust ei näe. Samal ajal hoiatab Eelarvenõukogu, et ilma täiendavate otsusteta kasvavad edasi nii riigivõlg kui ka intressikulud. 2030. aastaks võib võlakoormus nende hinnangul ulatuda ligi 40%ni SKPst ning järgmise nelja aasta intressimakseteks võib kuluda kokku umbes 2 miljardit eurot.
Seega enne, kui hakkame rääkima „tulevikueelarvest“, tahaks näha ka vastust väga lihtsale küsimusele: milline on tegelik plaan puudujäägi vähendamiseks pärast 2027. aastat?
Sest kui kolm aastat järjest on eelarve miinus 4% SKPst ja võlakoormus samal ajal kasvab, siis ei piisa sellest, et öelda „me korrastame riigirahandust”.
Hardi Schmidt, EKRE