Kristina Kallase haridusministriks olles on haridussüsteem üha enam lonkama hakanud, kuid nagu vasakvalitsuses kombeks, ei võta minister endale milleski vastutust.
“Me ehitame luksuslikke hooneid hariduses,” rääkis haridus- ja teadusminister Kristina Kallas sel nädalal Jaak Aaviksoo eestvõttel valminud hariduskulude analüüsi tutvustusel. “Kui meilt küsitakse, miks me ei suuda kuue protsendiga SKP-st tagada väärikat palka, siis vastus on seal – meie õpetajate palk on sarnane Poola omaga, aga kulud on kõrgemad seetõttu, et ehitame uusi hooneid rohkem,” lausus ta, viidates kohalikele omavalitsustele kui valeotsuste tegijatele.
Omavalitsuste esindajaid pahandas selline retoorika. Nende meelest on kohatu hariduskulude analüüsist koorunud etteheide, et omavalitsused panevad rohkem raha hoonetesse kui palkadesse, kui palgad kehtestab riik ja investeeritakse ikkagi laenurahaga, millega palku tõsta pole õige.
Mitut kooli- ja lasteaiamaja projekteerinud arhitektuuribüroo Kauss partner Kaur Talpsep kinnitas, et omavalitsused ei käi haridushoonete planeerimisel rahaga pillavalt ümber. Tema sõnul ei vasta nõukogude ajal ehitatud hooned juba sellele tingimusele, et igas klassis oleks ühe õpilase kohta kaks ruutmeetrit pinda, vahendab ERR.
BNS lisab:” Eesti Linnade ja Valdade Liidu hinnangul rikub haridus- ja teadusministeeriumi ettepanek, et omavalitsused peavad 60 protsenti oma üldhariduskuludest suunama õpetajate palgafondi, omavalitsuste autonoomsuse põhimõtet.
ELVLi asedirektor Jan Trei ütles, et haridusinvesteeringute osakaal teiste Euroopa riikidega võrreldes on mõistetavalt kõrge ning haridustaristusse investeerimist on riik oma koolivõrgu programmi ja Euroopa rahadega ise initsieerinud, see on olnud õige otsus, sest omavalitsuse haridustaristust märkimisväärne osa on amortiseerunud.”
Haridusminister Kristina Kallas on üles näidanud suutmatust oma haldusalal midagi ära teha ja nagu ka peaminister Kaja Kallasel kombeks, suunab ta kriitika ümber kõigile teistele.