Uued Uudised

Haridussüsteemi lammutaja Kristina Kallas jäi Lehtme- ja muude petuhäältega võimule

ÕPETAJATE STREIK TOOMPEAL, KRISTINA KALLAS

Kolmapäeva öösel vastu neljapäeva proovis Riigikogu juba mitmendat korda prügikasti saata Eesti haridussüsteemi lammutava Kristina Kallase, aga kuna parlamendi koosseis on selline, kus Ukraina paljaksvarastaja Johanna-Maria Lehtme ja maksutõusudest mitterääkimisega võimule saanud Kaja Kallase tekitatud võltsenamus ei lase destruktiivseid ministreid eemaldada, siis saab haridusminister valimisteni kirvetööd jätkata.

EKRE saadik Anti Poolamets tõi näite sellest, milline ideoloogiline Soodoma ja Gomorra koolides valitseb: “Mina sain hiljuti haridusšoki, täpselt nii. Laps tõi mulle ühe kaheksanda klassi kontrolltöö, kuhu oli lapse käega kirjutatud vastused inimeseõpetuse teemal. Oli hulk küsimusi sotsiaalsete sugude kohta, näiteks, mis asi on panseksuaalsus, küsiti kaheksanda klassi lastelt. Ma pidin istuma ja lugema, sest muidu oleks võinud tasakaalu kaotada. Igal juhul me oleme ikkagi edasi sellessamas olukorras, kus te varem olite ja teadusministrina põhjendasite, et see on teaduslik konsensus, et on sotsiaalsed sood olemas. Mina ikka ei usu seda, eriti kui maailma üks suuremaid riike on presidendi tasemel öelnud, et USA-s on nüüd ainult kaks sugu nagu enne. Minu jaoks ikkagi meenutab see olukord Põhja-Korea diktaatori Kim Chŏng-uni tegevust. Kuidas te võite sellist jama lastele kaela määrida?”

Helle-Moonika Helme nimetas Kristina Kallast vene internatsionalistiks: “Te siin avakõnes rääkisite väga emotsionaalselt ainult vene emakeelega lastest kui kannatajatest senises haridussüsteemis. Eestikeelsele haridusele üleminek peaks eelkõige nende jaoks olukorda parandama, ma saan aru. Paljud lapsevanemad aga tunnevad, et üleminekuga on fookus läinud vene emakeelega laste toetusele, samal ajal kui eesti laste õppetaseme hoidmine on jäänud tagaplaanile. Paljud eesti pered tunnevad, et nende laps on jäetud süsteemis teisejärguliseks.

Kas see on teie hinnangul õiglane? Ressursse ja lisatoetusi on ülemineku raames antud vene emakeelega õpilastele, aga milliseid lisatoetusi on antud eesti lastele, kelle õppetöö kvaliteet on segaklassides kannatanud? Miks peab eesti laps tegema hariduses järeleandmisi, et riik saaks ülemineku poliitiliselt ära vormistada? Eesti lapsed ei saa nüüd ka enam oma potentsiaali haridussüsteemis rakendada.

Nutate siin vene laste pärast, aga eesti lapsed … No me teame, et eestlastele pididki ainult pastlad ja kannel jääma. Teie olete ka öelnud, et põhiseadusest tuleks rahvuse mõiste välja võtta. No kogu revolutsioon käibki siin ainult vene laste nimel, ma olengi sellest aru saanud.. Aga teie oletegi ju tegelikult internatsionalist.”

Martin Helme loetles üle KriKallase mõningad möödalaskmised: “2024. aastal proovisime umbusaldada haridusministrit Kristina Kallast selle pärast, et eksami infosüsteem jooksis kokku. Proovime nüüd, 2026. aasta alguses umbusaldada haridusminister Kristina Kallast, sest sisseastumise infosüsteem SAIS ei hakanud tööle pärast seda, kui ministeerium sundis koole seda kasutusele võtma ja loobuma vanast süsteemist.

On selline ütlus – ja see minu meelest käib nüüd küll selle olukorra kohta –, et tark õpib teiste vigadest ja loll ei õpi enda omadest ka mitte. Mul on lihtsalt küsimus, kas ei ole tulnud peale seda tunnet, et pärast seda, kui te esimesel korral läbi kukkusite ja ei õppinud ja teisel korral tegite samuti vea ja see kukkus kõikidele inimestele kaela, siis äkki te ei ole piisavalt tark, et haridusministri ametit pidada.

Äkki te lihtsalt ei ole piisavalt tark, et selle ametiga hakkama saada, ja tuleks ära minna?”

Anti Poolamets tõi esile eksamite sisutuks muutmise: “Te olete ise öelnud, et valdavas enamuses koolides ehk 56 koolis ehk vähemalt iga viies laps B1-taset, keeletaset ei saavuta ja väga suurtes koolides ei saavuta pooled lapsed või üle poole lastest B1-tasemel eesti keele oskust. Ja olete öelnud, et võtate eritähelepanu alla just üleminekukoolide koolijuhtide atesteerimise, tagasisidestamise, ja analüüsite koolijuhtimise tasandil tehtud otsuseid.

Minule on aastaid olnud mõistatuslik see, kuidas ikkagi õpilasi läbi lohistatakse nendelt eksamitelt. Vanasti võidi ka kursust kordama panna, kui vaja. Et mõnes mõttes on ju olnud tegu pettusega. Ehk siis lapsed ei ole võimelised keelt rääkima, neile pannakse mingi hinne ära ja ongi kõik. See on ju lausa hariduslik kelmus. Kas kuidagi, kuidas teie näete ikkagi, et seda võimalikult kiiresti ära lõpetada, et need eksamid oleks ka ausad, et lapsi ei lohistataks läbi?”

Ministri umbusaldamise poolt hääletas 22 Riigikogu liiget ja sellega ei avaldanud parlament ministrile umbusaldust. Ministrile umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja Riigikogu koosseisu enamuse hääli ehk vähemalt 51 paramendiliikme häält.

Exit mobile version