Täna on Eestis Võidupüha, millega tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919 ja see on ka “eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest.” Nii on kirjas Eesti Vabariigi valitsuse otsuses aastast 1934.
Võidupüha tähistamine on tseremoniaalselt seotud jaanipäeva tähistamisega 24. juunil.
1919. aastal Vabadussõja päevil käis Punaarmee vägede väljalöömine Eesti ja Läti aladelt. Mai lõpuks vabastati Eesti punastest. Lätis oli Landesveer võtnud oma ülesandeks bolševikud ka sealt välja lüüa. Landesveer oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis. See moodustati Läti baltisakslaste algatusel ja sinna kuulusid baltisakslastele lojaalsed inimesed. 2. juunil 1919 kohtusid punaseid taga ajavad Eesti väed Põhja-Lätis lõunast tulnud sakslastega. Kuigi eesmärgid olid sarnased, sakslased eestlastes liitlasi ei näinud ja algas lahingtegevus.
23. juunil 1919 andis kindralmajor Ernst Põdder oma päevakäsuga korralduse, et sel päeval “saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud.”[1]
16. veebruaril 1934 otsustas Riigikogu muuta 23. juuni riiklikuks pühaks.
Tänavu on Võidupüha pidustused koondunud Narva.