Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE saadik Helle-Moonika Helme peaminister Kristen Michalilt loodava valitsuse legitiimsuse kohta olukorras, kus kahe võimuerakonna toetus on ülimadal.
Helle-Moonika Helme: “Ma jätkan selle teemaga, millega ma alustasin eelmise nädala infotunnis. Ja vahepeal on sel teemal sõna võtnud ka mitmed avaliku elu tegelased ja eksperdid ja see on teie väidetava vana valitsuse legitiimsus.
Me oleme praegu tõesti sellisel hallil alal, et vana valitsust enam ei eksisteeri, kuna üks selle moodustanud erakondadest on valitsusest välja heidetud, ja uut samuti ei eksisteeri, kuna põhiseaduse poolt ette nähtud uue valitsuse moodustamise protseduuri ei ole läbi tehtud. Demokraatia mõttes me oleme seega praegu sisuliselt olukorras, kus ametis on valitsus, kellel puudub mandaat valitseda, kuna parlament ei ole sellele valitsusele oma heakskiitu andnud.
Valitsus peaks oma poliitilised tegevused külmutama seniks, kuni Riigikogu on valitsusele oma otsese heakskiidu andnud. Ja seda ütleb arvamusliider Martin Mölder, kes ilmselgelt teab, mida tema räägib.
Ja see uus valitsus, mida vana varjus nüüd luuakse, alustab ühes teiseski mõttes väga problemaatiliselt. Uuel loodaval valitsusel on hetkel enneolematult vähe valijate toetust. Viimaste reitingute andmetel on Reformierakonna, Eesti 200 koostoetus vaid 17,9% ja sellest Eesti 200 toetus 1,7%, mis teeb ülejäänud kombinatsioonide toetuseks, rahva toetuseks siis 82,1%.
Millest me üldse räägime, kui tegelikkuses teil ei ole mingit mandaati langetada riigi seisukohalt olulisi otsuseid – ei julgeolekulisi, finantsilisi ega väärtuspõhiseid. Mitte ükski seaduseelnõu, mis on toodud siia saali või algatatud peale valitsuse lagunemist, mitte ükski otsus ei ole legitiimne. Ehk et see teie juhitud kooslus, mis ei ole valitsus, peaks oma poliitilised tegevused külmutama seniks, kuni Riigikogu on mingile uuele kooslusele, mida võib nimetada jälle valitsuseks, oma otsese heakskiidu andnud.
Millal te ikka kavatsete hakata täitma Eesti Vabariigi põhiseadust? Eeldades, et te tahate olla edasi peaminister, oleks ikkagi elementaarne, et te kõigepealt astute tagasi, ja siis, kui president on andnud teile uuesti ettepaneku püüda kokku saada toimiv valitsus, tulete siiasamma Riigikogu ette ja kui läheb hästi, siis te saate vastavad volitused riiki juhtima jätkata. Ja nii kaua, kuni te pole seda teinud, on Eesti Vabariik sisuliselt juhita. Miks te keeldute täitmast Eesti Vabariigi põhiseadust, mille täitmise osas olete te ju siin Riigikogu ees vande andnud? Mida te kardate?”
Teise küsimuse raames jätkas Helle-Moonika Helme: “Me näeme, et muidugi õiguskantsleri arvamus sobib teile, kui see toetab teie põhiseadusvastast tegevust, aga näiteks ei sobi, kui õiguskantsler ütleb, et teie sisse seatud automaks on põhiseadusvastane.
Aga siin on tegelikult veel üks probleem teie valitsusel, sellel seltskonnal, mida te nimetate valitsuseks, mille osas tegelikult peab nina kinni hoidma. Teie alles jäänud koalitsioonipartneri Eesti 200 kohta on viimasel ajal meedias ilmunud hulgaliselt kirjeldusi valitsuse, isegi Euroopa tasandil oluliste otsuste langetamisel toimunud võimalikest suuremahulistest ja korruptsioonihõngulistest huvide konflikte täis juhtumitest. Ja teemaks on Eesti 200 suursponsorite huvide varjamatu mahitamine valitsuses olles.
Juba sellest Tarmo Tamme juhtumist on siin väga palju juttu olnud ja erakond on Tamme kandidatuuri kaitsnud, sest seda on mõjutanud erakonna suurrahastaja Priit Alamäe. Eesti 200 on kaotanud valijate silmis usalduse nagunii selle Johanna-Maria Lehtme ja Slava Ukraini juhtumi tõttu, aga samuti võtame majandus- ja kommunikatsiooniminister Tiit Riisalo, kellel tekkis järsku plaan, kui ta oli minister, laenata 200 miljonit riigiportaali loomiseks, et ellu viia oma personaalse riigi ideid. See portaali kavand oli täiesti, võib-olla täht-tähelt üle võetud Priit Alamäe Nortali samasisulisest visioonidokumendist. Ja paralleelselt lõpetati siis poolelioleva riigiportaali loomise programm, millesse riik oli juba panustanud 800 000 eurot, ja siin jällegi paistavad Nortali kõrvad.
Eesti 200 juhtpoliitikud on ettevõtjatena väga tihedalt seotud, näiteks omavad ja majandavad Priit Alamäe, Tarmo Tamm ja Eesti 200 välisminister Margus Tsahkna ka üheskoos purjekat Lotte. Eesti 200 on osalt oma edu eest tänu võlgu ka rahastajatele IT-sektorist, kelle hulgas on Bolti suurosanikud Martin ja Markus Villig. Teatavasti Bolt tegi aktiivselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu lobitööd Euroopa Liidu platvormitöö direktiivi vastu ja lõpuks seda direktiivi sellisel kujul vastu ei võetudki.
Ja kui palju kilekotte selle võidu eest liikus, seda peaksid tegelikult uurima nüüd kapo ja prokuratuur või näiteks Pakosta, kelle välisreise hakkas valideerima Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, mille juhtkonnas on Margus Tsahkna abikaasa, ja nii edasi ja nii edasi. Ja no Toomas Uiboga te olete Nordica rahakantimises ju samuti osaline. Kas teil piinlik ei ole sellise korruptsioonist läbi imbunud koalitsioonipartneri pärast või iseenda pärast? Kavatsete midagi ette võtta? Jääb erakondade karistamise ajalukku ainult see miljon eurot trahvi väidetava kaheksa ruutmeetri servituudi seadmise eest.”
Kristen Michali vastustele reageeris kriitiliselt ka Mart Helme: “See on tuimapanemine ju, teistmoodi ei ole võimalik seda kõike nimetada. Te ei näe ega kuule mitte midagi korruptsioonist, kui see puudutab teie erakonda või antud juhul teie partnererakonda valitsuses, mida tegelikult valitsuseks nimetada ei saa. Sest see, mida te praegu teete siin, on agoonia.
See on teie valitsuse ja koalitsiooni agoonia, aga see on ühtlasi kahetsusväärselt ka Eesti riigi agoonia. See agoonia ju teil jätkub ka valitsuses sees, kui me vaatame seda, mis toimub praegu Kaitseministeeriumi ja kõigi nende hangete ümber. Ja sellepärast ongi ikkagi küsimus selles, millal te nüüd tõele näkku vaatate ja millal te otsustate, et see agoonia tuleb Eesti riigi ja rahva huvides lõpetada ja minna Kadriorgu ja anda sisse lahkumise, tagasiastumise avaldus ja anda võimalus Riigikogul moodustada uus teovõimeline valitsus, mis selle agoonia lõpetab, mis riigi sellest agooniast välja viib.
See agoonia on ju ühtlasi ka demograafiline agoonia. See on meie välispoliitiline agoonia, kui meil tuleb siia Riigikokku Välisministeeriumi kõrge ametnik, kes hakkab rääkima Trumpist ja tema sabarakkudest. Kas see on nüüd diplomaat või? Kas see on Eesti diplomaatiline tase, rääkida Trumpist ja tema sabarakkudest? Te saate ju aru, et see on ka diplomaatiline agoonia. No selle diplomaatilise agoonia suurepärane näide on muidugi ka Kaja Kallas. Eile refereerisid kõik meie ajalehed ja portaalid ka seda, mida tema kohta arvatakse Euroopa Komisjonis ja laiemalt Euroopas.
Nii et mu küsimus on ikkagi väga lihtne. See agoonia, mis Reformierakonna valitsemise ajal kestab juba mitmendat aastat, see allakäik süveneb, majanduslik allakäik, maksuralli, demograafiline allakäik, välispoliitiline allakäik – kõik need allakäigud aina võimenduvad ja võimenduvad ja võimenduvad. Aga te panete tuima seal! Te ei näe korruptsiooni, te ei näe maksutõusude mõju majandusele ja inimeste heaolule te ei näe demograafilisi probleeme. Alles te vastasite meile siin vastavale arupärimisele, et teie jaoks probleemi ei ole. Meie jaoks küll on! Kogu Eesti rahva jaoks on! Ja minu küsimus on: millal te selle agoonia iseenda ja Eesti huvides lõpetate?”
Allikas: Riigikogu stenogrammid