Kolmapäevases Riigikogu infotunnis juhtis EKRE fraktsiooni saadik Helle-Moonika Helme peaminister Kristen Michali tähelepanu sellele, kui hukatuslikku energiapoliitikat too ajab.
“Räägime sissejuhatuseks sellest, mis Eesti inimestele konkreetselt muret teeb. Peale nädalavahetust on Baltikum ja eriti Eesti kõige kallima elektrihinnaga piirkond ja kohe teatati, et see tuleb sellest, et tuult ei ole ja päikest ei paista ja külm on ka. Teie räägite ikka, et rohkem tuulikuid toob meile madalama elektrihinna. No selle loogika kohaselt paneme siis terve Eesti neid tuulikuid täis ja kui tuult ei puhu, siis meil on vähemalt midagigi – seisvad tuulikud ja kõrge elektrihind.
Aga suuremas plaanis rääkides ikkagi USA president Donald Trump on nüüd selgelt öelnud, et USA loobub taastuvenergeetika doteerimisest, lahkub Pariisi kliimaleppest ja taastab normaalsuse energeetika küsimustes, andes prioriteedi taskukohasele ja kindlale energiale.
Ja nüüd me jõuame valikute juurde. Kas teie kui peaminister kavatsete hakata viima Eesti energiapoliitika USA väärtusruumiga vastavusse – see ei ole tegelikult küsimus ainult väärtusruumist, vaid see on tegelikult väga tugevalt majandusküsimus –, ehk siis, lõpetada taastuvenergia eelistamise ja taastada ausa turukonkurentsi fossiilkütuste osas või jätkab Eesti Reformierakonna juhtimisel senist ideoloogilist enesetappu, minnes USA-le vastupidises suunas ja tehes meie majandusele pöördumatut kahju?
Me ju näeme, et samal ajal kui ühe suure, maailma üks suurimaid majandusi, USA on alustamas terve mõistuse taastamise teed, Euroopa Liit on endiselt kinni green deal’i poliitikates, mis on viinud energiahinnad rekordtasemele ja nõrgendanud mitte ainult Euroopa majandust, vaid ka Eesti majandust.
Minu küsimus ongi, et millise tee valib Eesti. Kas me hakkame järgima USA-d ja looma majanduslikult jätkusuutlikku energiapoliitikat või jääme Euroopa Liidu rohepöörde ohvriks, hoolimata sellest, et see on juba viinud majanduse ja energiaturu kriisi nii Euroopas kui ka Eestis?”
Kristen Michal muutusi ei lubanud ja Helle-Moonika Helme jätkas:
“Teie jutu võib kokku võtta ühe sellise lihtsa lausega, et küll siga pori leiab. Aga me ei räägi ju tegelikult millestki vähemast kui sellest, millisesse pilti suures globaalses pildis paigutub Eesti lõpuks sellises suures laias majanduskonkurentsis.
Tuleksin tagasi selle selle teema juurde, mis siin nädalavahetusel toimus. Te olete korduvalt rääkinud, et Eesti elektrivõrgu desünkroniseerimine Venemaast oli vabanemine Vene mõjusfäärist. No see on teie erakonna jutupunkt. Aga küsimus ei ole ju tegelikult selles, kas Eesti peaks kuuluma millisesse elektrivõrku, vaid selles, millise poliitika kaudu me tagame odava ja kindla energiavarustuse Eestile.
Praegu me seisame olukorra ees, kus Eesti energia ja elektri hinnad on endiselt Euroopa kõrgeimate seas ja pärast Venemaast lahkulöömist ei ole mitte odavam, vaid hoopis kallim elekter. Mis tuleneb omakorda suures plaanis sellest, et fossiilkütuseid maksustatakse, samal ajal kui taastuvenergiale makstakse peale.
Minu küsimus pole seega ja teie vastus tegelikult ei peaks olema see, et kas Eesti peaks olema Venemaast sõltumatu. Seda on 20 aastat ette valmistatud ja nüüd on see ära tehtud. Küsimus on ikkagi selles, et kas Reformierakond suudab nüüd tagada Eestile taskukohase ja kindla elektrivarustuse.
Kas teie olete valmis võtma eeskuju USA-st ja lõpetama taastuvenergia irratsionaalse doteerimise, fossiilkütuste kunstliku maksustamise ja elektrituru manipuleerimise CO2 maksudega? Ja enne kui te taas, muuseas, kasutate odavat demagoogiat, väites, et see küsimus kuidagi tähendab Venemaale allumist, kas te päriselt ka arvate, et USA taastuvenergia doteerimisest loobumine, normaalse energiapoliitika taastamine on Kremli huvides ja kui mitte, siis miks ei võiks Eesti minna sama teed ja lõpetada elektri hinnatõusude kunstliku põhjustamise?”
Samal teemal jätkas EKRE fraktsiooni saadik Siim Pohlak:
“Hea peaminister! Teie vastustest siin järjest kõlab läbi, et esiteks, teil ei ole plaani energeetika teemal, teil ei ole plaani, kuidas Eestis päriselt elektri hind alla tuua. On ainult silmamoondus ja küsijate ründamine ja neile valeväidete omistamine, nagu te ka eelmise vastuse lõpetasite.
Ma loodan, et te olete märganud, et tänane elektri hind on ikka väga-väga kõrge – 500 juures on need megavati hinnatipud – ja see on tõesti kallis ja keeruline Eesti inimeste, Eesti ettevõtete jaoks. Kui kaua teie hinnangul Eesti inimesed ja ettevõtted sellist 500-eurost elektri hinda välja kannatavad ja kuidas meie ettevõtlus sellega toime tuleb?
Te räägite siin sellest tuuleenergiast, kuidas see kõik on nii odav ja justkui peaks lahendama kõik mured. See 2,5 või 2,6 miljardit ei ole odav. See raha tuleb kellegi taskust. See ei ole lihtsalt kuskilt puu otsast võetud raha ja see 2,5 miljardit ei ole odav. Lisaks pole see ratsionaalne seepärast, et tegelikult, nagu tänagi on, te ise ütlete, et kui tuul ei puhu, siis elektrit ei ole. Ehk siis see ei ole päris plaan.
Kas teil mingi päris plaan ka on, kuidas me saaksime ikkagi kiiremas korras Eestis selle elektri hinna kontrolli alla? Seepärast et kui me kevadeni välja, maikuuni, juunikuuni välja läheme selliste hindadega, nagu eile ja täna on olnud, siis ma ei kujuta ette, mis Eesti ettevõtlusest, inimeste toimetulekust saab. Paluks teilt, kas teil on ka mingi päris plaan selle elektri hinna küsimuse lahendamiseks?”
Kristen Michalil sellist plaani pole, on vaid usk tuulikutesse.