Kolmapäevases Riigikogu infotunnis uuris EKRE fraktsiooni saadik Helle-Moonika Helme peaministrilt, miks valitsus röövib vanuritele ja lastele tasulise sõidu kehtestamisega maaliinidel oma rahvast ja kingib seejuures miljoneid hasartmärgukorraldajatele.
Helle-Moonika Helme: “Me kohtusime üleval fraktsioonis kohtunikega, kellel on tegelikult väga suured etteheited teie valitsuse justiitsministrile Liisa Pakostale. Kohtunike sõnul üritab ta kehtestada nagu mingit diktatuuri ja lõhub kohtute sõltumatust, kasutades kohtureformi eelnõu, mis on kohtunike hinnangul sügavalt põhiseadusvastane. Surutakse läbi samasugust blackmailing’ut või väljapressimistaktikat, nagu siin on juba enne juttu olnud. Nimelt, ta ei nimeta 13 kohtunikku enne ametisse – kellest on teatavasti väga suur puudus –, kui kohtunikud selle kohtureformiga nõustuvad. Sellist asja me praegu kuulsime.
Aga miks ma sellest räägin? See läheb väga sobivasti sellesse võtmesse, kuhu ma tahan oma küsimustega jõuda, nimelt, praeguse valitsuse – kelle toetus ükskõik mille tegemisel ja riigielu korraldamisel on ju olematu, Eesti ajaloos ka pretsedenditu – käpardlikkuse, korruptiivsuse, rumala ja küündimatu tegevuse juurde. Ma ikkagi ei saa sellest üle ega ümber ja ma ei saa aru, et ajal, kui umbes 3 miljonit hoitakse riigieelarvest kokku sellega, et võetakse ära lastelt ja vanuritelt tasuta bussisõidu õigus maaliinidel ühistranspordis, jääb riigieelarvesse laekumata hasartmängumaksu läbisurumisega erinevatel hinnangutel 22–27 miljonit.
Kui me räägime poliitilisest vastutusest, siis kuidas te saate olla koalitsioonis edasi erakonnaga, kes on siia Riigikokku saanud Ukrainale korjatud annetuste vargusega vahele jäänud Johanna-Maria Lehtmele saadud häältele? Kuidas te saate olla koalitsioonis erakonnaga, kes tõepoolest, nagu siin on ka juttu olnud, šantaažiga pressis aasta lõpus välja Reformierakonnalt selle toetuse hasartmängumaksu seadusele? Ei ole mingit kahtlust, et see oli, on ja jääb lobiseaduseks. Kuidas te saate olla koalitsioonis erakonnaga, kelle tegevus on riigile põhjustanud sellise märkimisväärse kahju, nii materiaalse kui ka moraalse?”
Teises küsimuses jätkas ta: “Armastate loomulikult rääkida väärtustest ja sellest, kellega te jagate mingit väärtusruumi ja kellega mitte. Pannes need kõik asjad siin ühte potti, see hasartmängumaksu seadus ja siis need väärtuspõhiselt see julgeolek ja ka keelepoliitika – see, kui te ühes osas astute, kolistate selliseid ämbreid ühest jala otsast teise koos oma koalitsioonipartneritega, nõrgestab ju tegelikult ka seda positsiooni, mida te tahate evida ja omada siis meie julgeolekus või siis meie keelepoliitikas.
Aga ma ikkagi küsin, et kui me väärtusruumist rääkisime, et kuidas siis teie väärt… ja teie erakonna väärtusruumi siis ikkagi jätkuvalt mahub see erakond, kes selgelt ja kuritahtlikult ja pahatahtlikult surus selle seaduse läbi koalitsiooni häältega – ma tuletan meelde, mitte meie häältega. Meie pidasime siin kõnesid teemal ja argumenteerisime väga jõuliselt, et miks see seadus on halb seadus. Ja muudatusettepanekuid me ei teinud ju sellepärast, et viimasel ajal on ju “heaks tavaks”, et opositsiooni ettepanekuid – ükskõik kui head need on – ei võeta arvesse; minnakse jonnakalt edasi seadustega, ükskõik kui halvad nad lõppkokkuvõttes on – nagu selle hasartmängumaksu seadusega me ka nägime.
Ja selle tulemusena ju tegelikult on ju räägitud, et riigil jääb ju saamata selle seaduse kohaselt laekumata kümneid miljoneid eurosid ja see on fakt.
Ja siin on muide veel üks selline pikantne nüanss, et enne selle seaduse vastuvõtmist te ütlesite ise ühes intervjuus, et juhul kui seda raha siis eelduslikult ei laeku nii palju prognoositult, kui on prognoositud, et siis kultuuriinimesed oma rahast ilma ei jää, et valitsus leiab selle kusagilt mujalt, kui on vaja. Ja seda Eesti 200 muuseas presenteeris ju väga tugevalt, et seda seadust ongi vaja just nimelt kultuuriinimestele lisaraha leidmiseks.
Ja ma küsingi nüüd, et mis on nüüd, kui on selgunud, et seda raha üldse ei laeku, valitsuse plaan. Mille arvelt siis kompenseeritakse kultuuriinimestele see laekumata maksuraha vajaminevas summas? Ja mis tegelikult huvitab Eesti rahvast selle skandaali juures ikkagi kõige rohkem: kas keegi vastutab ka?”
Helle-Moonika Helmet täiendas Mart Helme: “Kui tulla selle eelnõu juurde, konkreetselt see hasartmänguteemaline eelnõu, siis see ei ole nii keeruline eelnõu. Milles on probleem? Probleem on see, et see ongi lobistide poolt tellitud eelnõu, kuhu kirjutati pahatahtlikult sisse sõna “osavusmängud”, mis, kui see avastati, kõrvaldati sealt, aga ilmus tagasi sinna uuesti kolmandaks lugemiseks. Sellele on muide ka Allar Jõks tähelepanu juhtinud ja soovitanud välja selgitada, kes konkreetselt kirjutas selle sõna uuesti eelnõusse. See tuleb välja selgitada, kes konkreetselt kirjutas selle sinna sisse, sest see inimene ongi konkreetselt süüdi. Väga lihtne.
Aga teie hiilite praegu vastutusest kõrvale ja ütlete, et parandame ära ja saame korda. Ja mille me korda saame? Lobistidele kasuliku eelnõu saame korda. Me saame korda selle, et lobistid tunnistavad ju praegu, et nad on nõus vabatahtlikult maksma ära need maksud. Mis ju näitabki seda, et see on neile vajalik ja kasulik eelnõu! Väga selge! Nii lihtsast asjast ei saa aru või? Mina küll saan aru.
Mis puutub nüüd sellesse, et keegi maksab vabatahtlikult makse – võib-olla me teeme siis tervele meie rahvale, Eesti rahvale ja kõikidele firmadele vabatahtliku maksumaksmise. Las maksavad vabatahtlikult! Miks nad peavad siis sunniviisiliselt maksma automaksu ja autoregistreerimise maksu ja tulumaksu ja sotsiaalmaksu? Ma maksan vabatahtlikult. Aga seda me ju ei tee! Vaat ühele grupile me pigistame silma kinni. Te ju ise saate aru, et te räägite ennast praegu sisse. See ongi lobistide tellimisel tehtud eelnõu, mis toob neile väga suurt kasumit. Rohkem ei ole siin rääkida midagi.
Ja lõpetuseks ütlen, et te ilmselt ei saa aru – vaadates teie ülbeid ja irvitavaid nägusid seal –, te ilmselt ei saa aru, et teie juhtimisel Eesti kihutab praegu katastroofi suunas. 7049 inimest jäi aasta jooksul Eesti elanikkond vähemaks ja 500 millegi võrra oli sünde vähem, rääkimata majanduse kollapsist. Te võite ju rääkida, et juba paraneb. Ei parane!”