Kolmapäevases Riigikogu infotunnis puudutas EKRE saadik Helle-Moonika Helme oma küsimuses peaminister Kristen Michalile väga valusat teemat, nimelt PTA vägivalda nii loomade kui maaettevõtjate vastu.
Helle-Moonika Helme: “Meil oli esmaspäeval põllumajandus- ja regionaalminister Terrase umbusaldamine ja ma küsisin temalt samal teemal, aga ma kahetsusväärselt sain vastuseks sellist arusaamatut mõminat. Aga ta ongi nagu surnud kajakas teie kaelas, nagu Martin Helme väga kenasti irooniliselt ütles, ja nagu kogu Eesti 200, kes parasiteerib siin Johanna-Maria Lehtme häältel.
Seetõttu ma pöördungi teie poole seoses viimase aja tõsiste ja häirivate juhtumitega, kus Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikud on loomade hukkamisel kasutanud äärmiselt julmi ja piinavaid meetodeid. Tegemist ei ole mitte üksikute eksimustega, vaid korduvate juhtumitega, mis viitavad süsteemsele probleemile nii järelevalves, otsustusprotsessis kui ka vastutuse kandmises. Näiteks topiti Nuudi hobitalus elusad linnud, paabulinnud, tõukanad, Big Bag kottidesse, veeti neid 50 meetrit üle hoovi, kallati konteineritesse, kus nad siis gaasitati aeglaselt surnuks. Emud tapeti poltpüstoli laskudega ajju, teades, et esimene lask ei tapa lindu kohe, lasti kaks korda. Lisaks ähvardati tappa ka pere kassid.
Teises juhtumis hakati tapma aiast välja pääsenud mägiveiseid üksnes põhjusel, et neil puudus kõrvamärk. Ühte looma üritati tappa ligikaudu tund aega sellesama poltpüstoliga, jõhkralt tapetud loomavasikas jäeti samasse kohta selle verise peaga ema ümber hulkuma. Hoolimata esialgsest kohtukaitsest nõuab PTA jätkuvalt õigust kõik ülejäänud loomad hukata, ja täiesti mõttetult. Avalikkusele on jäänudki mulje, et põllumajandus- ja regionaalminister on asunud pigem PTA ametnike tegevust õigustama, mitte uurima, kas nende tegevus vastas seadusele, loomakaitse põhimõtetele ja elementaarsele inimlikkusele.
Seetõttu ma küsin teilt kui valitsusjuhilt: kas teie peate selliseid loomade hukkamise viise vastuvõetavaks Euroopa Liidu ja Eesti loomakaitse põhimõtete kontekstis? Milline on teie hinnang PTA ametnike vastutusele kirjeldatud juhtumites? Kas ja millal algatatakse sõltumatu uurimine PTA tegevuse kasutatud meetodite ning juhtimisotsuste kohta? Ja kuidas kavatseb valitsus edaspidi tagada, et riigiasutused ei kasutaks loomade suhtes ebaproportsionaalset vägivalda ega eiraks kohtulikke õiguskaitsevahendeid? Need juhtumid puudutavad mitte ainult loomade heaolu, vaid ka usaldust riigi ja tema institutsioonide vastu. Seetõttu ma palungi teie selget seisukohta ja vastust, milliseid samme valitsus kavatseb astuda, et selline tegevus ei korduks.”
Teises küsimuses jätkas Helle-Moonika Helme: “Minu küsimus ei olnud ju haiguste ja taudide levikust. Ma ei küsinud sellest. Ma küsisin reageerimist ja rääkisin julmusest ja jõhkusest selle käigus. Üldiselt see infotund ongi kujunenud kahetsusväärselt sarnaseks selle NO99 kunagise lavastusega, et “Kuidas seletada pilte surnud jänesele”, kus küsimus ei olnud ju jäneses, vaid mõttetuses rääkida, seletada ja küsida olukorras, kus kuulaja või süsteem on juba surnud.”
Helle-Moonika Helmet täiendas Mart Helme: “Minu küsimus on seotud sellesama loomade hukkamisega ja puudutab toidujulgeolekut. Ja puudutab seda, et kui niisugune omavoliline valdustesse tungimine, julm loomade tapmine haiguste ettekäändel sisuliselt käsitleb inimesi riigi vaenlastena, ebameeldiva elemendina, kes tuleb paika panna, siis te võite kindel olla, et toidujulgeolek selles tähenduses, et seda üle Eesti, ka hobitaludes ja väikestes taludes ja perioodiliselt, näiteks suveperioodil tehakse, see kaob. Ja see on väga valusa tagasilöögiga meie toidujulgeolekule ja meie julgeolekule kriisiolukorras. Minu palve on teile vastata praegu viisakalt, et jah, ma saan sellest probleemist aru ja tegelen sellega, ja räägin sel teemal ka selle noormees Terrasega.”