Minister Karmen Jolleri korruptsioonihõnguline tegevus perearsti töö raames on ühiskonna vihale ajanud ja kolmapäevases Riigikogu infotunnis EKRE saadik Helle-Moonika Helme selle kohta peaministrit asendava välisminister Margus Tsahknalt ka küsis.
“Teil on valitsuses üks selline minister nagu sotsiaalminister Karmen Joller, kes on varem perearstina tegutsenud ja kellel jätkuvalt on oma nimistu, ehkki seaduse järgi võib pikaajaline asendamine kesta kuni ühe aasta. Prokuratuur on ka praeguseks sedastanud, et see on vastuolus tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Ehk täiesti selgelt on välja öeldud, et prokuratuuri arvates on samuti sotsiaalminister täiesti selgelt rikkunud ühte kehtivat Eesti Vabariigi seadust.
Üldiselt käivad õigusriigis meil asjad ikka niimoodi – kui see päriselt ka õigusriik on selle parimas tähenduses –, et kui inimene on rikkunud mingit seadust, siis kohaldub tema suhtes menetlus ja selle alusel kas rohkem või vähemal määral süüdimõistmine. Siin ma räägin kõigist inimestest. Seadused kehtivad ju teatavasti kõigile ja on selleks, et neid täita, ja kui ei täida, siis oled seaduserikkuja. Kõik, punkt! Nii meil elus peaks olema.
Aga nüüd on meil valitsuses minister, kelle tegevuse kohta on õigusteadlased öelnud, et minister on seadust rikkunud, meedias on seda kümnel erineval moel välja toodud ja nüüd ka prokuratuur on oma sõna öelnud. Aga Jolleriga ei juhtu nagu midagi. Mida peab nüüd avalikkus teadma või tundma, kuidas peaksid ennast tundma kõik Eesti inimesed, kellelt nõutakse seadusekuulekust? Aga minister võib endale lubada, mida tema iganes tahab. Valitsus toetab teda, nagu ma siin aru saan. Minister võib seadust rikkuda, on kõik korras, ja valitsus, Reformierakonna valitsus, teeb talle vaikides katet. Mina küsingi, mis poliitiline kultuur see selline on? Äkki valgustate meid selles osas?”
Kuna Tsahkna väitis, et ei tea Jolleri loost eriti midagi, jätkas Helle-Moonika Helme: “Prokuratuur on väga selgelt öelnud, et seadust on rikutud, aga nad lihtsalt ei alusta kriminaalmenetlust. Ma tuletan meelde, kuidas Marti Kuusiku osas alustati kohe kriminaalmenetlust ajaleheartiklite põhjal, pärast kukkus see kõik läbi. Või siis Kersti Krachti puhul, kus samamoodi väideti, et on huvide konflikt ja menetletakse siiamaani. Kaks kohtuastet on juba öelnud, et ta süüdi ei ole.
Aga me teame, et kui ollakse Reformierakonnast, siis ollakse seadusest kõrgemal. Ja siin on meil pikaajaline praktika, mida ka rahvas on näinud läbi aastate. Võtame näiteks Liina Kersna testihanke, kui ta oli haridusminister, kus oli olemas isegi hankerikkumise kohta kuriteokoosseis. Kas juhtus midagi? Ei. Keit Pentus-Rosimannus määras ennast ise Euroopa Kontrollikotta. Seal oli huvide konflikt sisse kirjutatud, mis on põhimõtteliselt kriminaalmenetluse objekt, aga näete, midagi ei juhtunud. Reformierakonna kõrge esindaja jälle.
Marko Mihkelsoni poolt tehti kasutütarde intiimpiirkondadest räigeid pilte, mida on ka kirjeldatud neid näinud ajakirjanike poolt. Fakt on, et kui ükskõik kes tema asemel oleks teinud kümneaastasest tüdrukust selliseid pilte – ja mitte ühe, vaid palju – ja see oleks sellisel kujul välja tulnud, siis see inimene istuks juba ammu pikka aega vangis. Kaja Kallas peaministrina finantseeris 372 000 euroga sõja ajal oma abikaasa idavedusid ja teenis seeläbi perega üle miljoni. Jällegi, mitte midagi ei juhtunud. Tegelikult juhtus küll, ta liikus edasi Euroopa Komisjoni kõrge koha peale.
Hanno Pevkur saatis 70 miljonit rahva raha ja ka rahvusvaheliste partnerite raha sulleritele. Kaitseministeeriumi haldusalas toimub tont teab mis. Tema vähemalt astus tagasi, aga ükskõik kes teine istuks tema asemel ammu eeluurimisvanglas. Ja nii need asjad on. Rahvasuus on muuseas käibel juba väljendid, et prokuratuur on jolleratuur ja Jolleri alter ego rahvasuus on suller.
Tuleme nüüd selle Jolleri juurde ikkagi tagasi, ta tegutseb valitsuses selle nimel, et seadustada oma haldusalas tagantjärele ära oma seaduserikkumine. Ministrina ta tegutseb selle nimel, et seda seaduserikkumist ära seadustada, mis ükskõik kelle teise puhul oleks karistatav. Mis poliitilist kultuuri see kõik näitab, vaat mina ei tea.”
