Esmaspäeval oli Riigikogus menetlemisel üks käibemaksu-teemaline arupärimine, mille juures võttis sõna ka EKRE fraktsiooni saadik Helle-Moonika Helme.
“Eesti rahvas oleks vägagi valmis, suuteline ja tahteline elujõulist riiklust teostama, kui nende valitsejad ei oleks neid reetnud ja ei reedaks neid igapäevaselt ka sellises, võib-olla esialgu tundub, väikses detailis nagu mingisuguse maksumäära muutmine. Minister argumenteeris siin ühest küljest, teisest küljest ja kolmandast küljest meile vastu, otsides põhjendusi, miks kohe kindlasti käibemaksulangetust teha ei saa või ei ole mõtet. Aga küsijad, head kolleegid, tõid oma küsimustes ka päris palju näiteid selle kohta, kuidas teised riigid nii Euroopas kui ka meile lähemal, meie lähinaabrid, saavad seda kõike teha.
Ma toon lihtsalt mõned sellised väga konkreetsed näited ja lähemegi kõigepealt soomlaste juurde. Mart siin enne juba puudutas seda teemat, kuidas soomlased kunagi käisid meie juures ja läksid siit kottidega Soome tagasi, sest siin oli kõik odavam. Ja nüüd me teame, et väga paljud eestlased, kes elavad ja töötavad Soomes, käituvad juba vastupidiselt ja elust enesest, sellepärast et Soomes väga paljud kaubad – esmatarbekaubad, toidukaubad – on juba odavamad kui Eestis.
Ja kui Soomes on tavapärane käibemaksumäär praegu 25,5%, siis neil on terve rida soodusmääraga kaupu, mis on poole väiksema käibemaksumääraga – see on 13,5%. Sinna alla kuuluvad väga paljud kaubad ja teenused: toiduained ja toidukaubad, joogid, loomasööt, raamatud, ravimid, hügieenisidemed, laste mähkmed, eakate mähkmed, restoranide ja toitlustuse toiduteenused, ühistransport ja reisijatevedu, hotellide ja majutusasutuste teenused, spordi- ja treeninguteenused, kultuuri- ja spordiürituste piletid. Ja nende kõigi käibemaks on 13,5%. Ajalehtedele ja ajakirjadele rakendub veel 10%-line käibemaks. Need on need erisused, mida Soome riik on teinud oma poliitiliste otsustega.
Kui nüüd siin minister väitis, tahtis tuua mingit näidet, et see ei pruugi jõuda tarbijahindadesse või kui jõuab, on seal väga lühikese aja jooksul, siis Soomes võib-olla tõesti ei ole need maksumäärad korreleerunud tarbijahindadega sellisel määral, kui oleks võib-olla pidanud, aga fakt on see, et Soome majandusse see raha igal juhul on jäänud. Sest, nagu ma ütlesin, ka eestlased jätavad oma raha juba pigem Soome majandusse. Kõik need ettevõtted, keda see käibemaksulangetus on puudutanud, on ju tegelikult sellest võitnud. Ja me teame, kust tuleb maksuraha – maksuraha riigile tuleb ettevõtlusest. Nii et kõik see raha, kõik maksulangetuse raha, on tegelikult tulnud Soome riiki teenima.
Tegelikult poliitilises arutelus tulebki esitada ikkagi valitsusele väga konkreetne küsimus, et kui meie lähinaabrid, nii Soome kui Läti, on suutnud teha sellised maksulangetused, miks siis Eesti valitsus ei ole valmis langetama vähemalt toidu, ravimite, laste mähkmete ja hügieenitoodete maksumäärasid?
Läti on teinud ka väga drastilisi maksulangetusi. Ja mida on lätlased veel teinud tegelikult palju paremini kui soomlased ja millest meie võiksime ka eeskuju võtta: kui minister väitis, et ei ole selliseid hoobasid, kuidas me saaksime käibemaksumäära alandamise suunata tarbijahindadesse, siis Lätis on selline amet nagu Konkurentsiamet, kes teeb tegelikult väga head tööd. Läti Konkurentsiamet on nüüd septembris avaldanud esialgsed tulemused: maksulangetustest tuli täiesti oodatav hinnalangus, mis oli 7,4%, osadel toiduainetel isegi veel palju rohkem. Ja kui leiti kõrvalekaldeid, siis Läti Konkurentsiamet asus tegevusse ja võttis kasutusele vastavad meetmed, et need maksulangetused jõuaksid inimesteni.
Jällegi, poliitiliselt on siin ikkagi meie valitsusele väga ebamugav küsimus: kui Läti saab langetada leiva, piima, munade ja linnuliha käibemaksu 21%-lt 12%-le ja ka kontrollida, et see kõik jõuaks tarbijahindadesse, siis miks Eesti valitsus ja ka minister siin väidavad, et toidu käibemaksu vähendamine pole võimalik või üleüldse mõistlik? See Läti näide on tegelikult minu meelest üks tugevamaid võrdlusargumente praegu kogu selles debatis, mida me peame ja oleme siiamaani pidanud üleüldse.
Sotsiaaldemokraatidele kõigepealt tänud, et te algatasite selle arupärimisega taas kord selle teema siin Riigikogu saalis. Aga ma väga tahaks loota – me oleme praegu sisenemas ikkagi sellisesse tugevalt valimiseelsesse aega ja eks see arupärimine kannab ka teatud valimiseelset pitserit –, et pärast ei oleks jälle niimoodi, et kui sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond on ühes valitsuses, siis tulevad sotsiaaldemokraadid ja mõni nende minister jälle siia ja ütleb niimoodi: tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati, meie tahaksime seda langetada, aga näed, vot see paha Reformierakond ei luba. Vaadake, et te siis niimoodi ei tee.”