Eesti on nende väheste riikide esirinnas, kes hirmsasti tahavad oma sõdureid saata Ukrainasse sõdima. Soome on öelnud, et nemad kindlasti oma sõjaväge Ukrainasse ei saada, sest nemad on Venemaa lähiriik. Ja nad ei saa seda riski võtta.
Vaatame nüüd, kuidas oleks sõja puhul kaitstud Soome ja kuidas Eesti. Kuidas on tagatud tsiviilelanikkonna kaitse sõja puhkedes.
Eestis on päästeameti juhi poolt välja öeldud seisukoht, et Eesti ei hakka ometigi mingit teist Eestit maa alla ehitama. Pidades silmas varjendeid, mis päriselt ka inimesi kaitseks, kui raketid ja pommid tabavad meie linnasid. Seega valitseb Eestis olukord, kus igaüks vaadaku, kuidas saab.
Ja meie kipume meie valitsuse ja peaministri juhtimisel ikka hirmsasti sõtta.
Soomes seevastu on iseseisvat kaitsevõimet üles ehitatud aastakümneid, nad on hambuni relvastatud ja neil on elumajade all varjendid ning Helsingi linna alla on tõepoolest ehitatud teine, maa-alune linn, kus on isegi elektrikapid paigaldatud.
Ja see riik ütleb siiski, et nemad ei lähe sõtta Ukrainasse, nemad ei võta seda riski. Aga meie võtame…
Kui lähete Helsingisse, siis Stockmanni vastas üle tee näitab maa-alusesse autoparklasse. Sõitke sinna alla ja käige ära, saate tõelise vapustava elamuse.
Ma saan aru, miks soomlased on uhked oma riigi üle. Sest nad teavad, et nende riik on nende jaoks ja hoolib oma inimestest ning nende eludest.
Mind aga valdas seal suur kurbus Eesti pärast, eesti inimeste pärast. Sest meie riik ei hooli, meie inimestest ja eestlaste tulevikust ja ellujäämisest on meie valitsejatel ükskõik…
Helle-Moonika Helme, riigikogu liige (EKRE)