Valitsuse eelnõuga kaitsti teisipäeval Riigikogus taas pedofiile ja seda paljastas karmilt EKRE fraktsiooni saadik Helle-Moonika Helme.
“Head kolleegid ja head inimesed, kes meid läbi ekraanide vaatavad! Seda eelnõu me menetlesime siin saalis juba korra umbes kuu aega tagasi ja siis päädis see suuremat sorti arusaamatusega, sest EKRE saadikud avastasid seadusest paragrahvi, mis võimaldaks juba karistuse kandnud pedofiilidel nende enda taotluse alusel ja Sotsiaalkindlustusameti ametniku loal alustada või jätkata tööd lasteasutuses. Pluss karistusregistrit täiendataks niimoodi, et kui isik on toime pannud pedofiilse teo, siis ei kajastu see enam registris, kustutatakse kõik tema andmed karistuse kohta ja ta on praktiliselt puhas leht avalikkuse jaoks, tööandjate jaoks, kõigi jaoks.
Esialgu tundus, et see on mingi arusaamatus või juhus, et selline paragrahv on seadusesse kirjutatud, sest igasugune terve mõistus tõrgub seda uskumast. Ma tuletan teile veel kord meelde siinkohal kõigile, et me räägime praegu lastekaitse seadusest – lastekaitse seadusest!
Tänaseks on selgeks saanud, et see polnudki apsakas ega juhus, vaid see oligi täiesti eesmärgipärane tegevus. Algusest peale keegi ametnik ministeeriumis ongi sellise asja teadlikult seadusesse kirjutanud, minister on selle heaks kiitnud ja järjekindlalt surutakse seda seaduseelnõu juba teist korda, muutmata kujul Riigikogu sotsiaalkomisjonis läbi eelkõige koalitsioonisaadikute toetusel.
Jah, see on eesmärgipärane tegevus, väitku keegi vastupidist nii palju, kui tahab. Sest kuidas teisiti mõista asjaolu, et see eelnõu on täpselt samal kujul täna meil siin lauale tagasi toodud ja see kõnealune paragrahv on jätkuvalt sees, kuigi mitte mingit avalikku hüve kandvat eesmärki ja põhjust selleks ei ole.
Ainukesed, kes sellest segasest paragrahvist võidavad, on kuriteo toime pannud inimesed, eelkõige lastevastase kuriteo sooritanud inimesed. Sest see avab neile nende räpastes unelmates nii palavalt unistatud tee ohvrite juurde, laste juurde ja mitte keegi ei saa neid enam takistada, sest siis ta rikub seadust.
Ja veel kord, ärge tulge mulle rääkima, et see kõik on juhus. Ei ole! See on pervertide poolt siia sisse sokutatud ja ilmselgelt see ringkond, kes sellele kõigele katet teeb ja seda mahitab, on mõjuvõimas ja täiesti võimalik seejuures, et ka piirideülene.
Head vaatajad ja kuulajad! Hea Eesti avalikkus! Me kuuleme tihti, me võime seda lugeda meediast, kuidas PPA lastekaitsegrupi osakonna töötajad, kes tegelevad just lastevastaste seksuaalkuritegude uurimisega, nii rahvusvaheliste kui ka kohalike pedofiilide võrgustike väljaselgitamisega, räägivad mõne erakordselt jälgi pedofiiliajuhtumiga seoses, milliseid jõhkraid olukordi nad oma igapäevatöös näevad ja kogevad, kuidas pedofiilid, jälgid manipulaatorid, oma ihadele rahuldamiseks on kõigeks valmis, kuidas nad hävitavad laste elusid, ja seda sõna otseses mõttes, sest nad ei põrka tagasi ka tapmise ees. Rääkimata füüsilisest vägistamisest, pisikeste imikute, beebide vägistamisest, kui neil ainult avaneb vastav võimalus. Inimkaubandus, laste pildistamine, lasteprostitutsiooni mahitamine – see kõik on selle musta ja räpase maailma igapäevaelu ja sellele tuleb igal inimesel, absoluutselt igal inimesel, kellel on vastav positsioon või võimalus, igati ja täie jõuga vastu astuda. Vastasel juhul see kurjus paiskub maailma, ujutab meid üle, hävitab, mürgitab üha uute ja uute põlvkondade elu ja tulevikku.
Tegelikult peaks selle seaduseelnõuga seonduvalt ja ma väga soovin, et keegi sealtsamast PPA lastekaitsegrupist nüüd kuuleks seda, nüüd ärkaks ja mõistaks, mida siin plaanitakse seadusandluse tasandil praegu teha. Et asjaomased instantsid ärkaksid, läheksid ja selgitaksid välja, kes on selle paragrahvi taga, kes püüab oma ja võib-olla ka mingi suurema seltskonna, võib-olla terve võrgustiku plaani siin ellu viia, tahtes saada legaalset võimalust pääseda ligi lastele, potentsiaalsetele ohvritele, ja niimoodi tühistada ära kõik see suur ja raske töö, mida on aastaid teinud südamega inimesed, kes on pühendanud päriselt lastekaitsele, kes kaitsevad neid jõhkrate, kavalate, manipuleerivate, rahakate, positsioonidega kurjategijate eest, keda me nimetame pedofiilideks.
Päriselt ka tuleks võib-olla pöörata pilgud meie ministeeriumidesse, poliitikute poole, väga kõrgele, sinna, kuhu justkui ei tohikski vaadata. Sest see paragrahv selles seaduses kõneleb meile, mitte ainult ei vihja, vaid lausa karjub näkku: kusagil on midagi väga-väga mäda ja keegi ajab siin mingeid väga räpast asja.
Kus on õiguskantsler, lasteombudsman, president, kes kaamerate ees käib laste päid silitamas? Kuidas kõik teevad jätkuvalt näo, et ei-ei, siin pole mitte midagi sellist?! Riigikogu liikmed, komisjoni liikmed? Loomulikult on. Peab olema kurt või pime või mõlemad korraga, et seda ei näe, või võimust pimestatud, manipuleeritud, ära ostetud.
Me oleme siin korra näinud, kuidas üks äärmiselt skandaalne, kõrge võimupoliitikuga seotud juhtum nii elegantselt vaiba alla pühiti. Pole olnud, ei tohi rääkida! Meediast korjati ära materjalid, ühiskond manipuleeriti vait, sest nii kõrgel ja olulisel kohal olev poliitik ometigi ju ei tee mitte midagi taolist. Pedofiil ei ole ainult koja- või külamees. Ja kui ongi, siis nemad muidugi pannakse kinni. Aga ilusad, siledad, rikkad, positsiooniga pedofiilid, vaat nendega ei juhtu mitte midagi! Neil on hoopis voli ja võim teha endale meelepäraseid seadusi. Me ei tule selle pealegi, millisel lipsu või kostüümi taha võib peituda selle jälgi võrgustiku liige. Sest ega tõesti näkku pole ju kellelegi midagi kirjutatud.
Aga see seaduseelnõu, mida siin praegu meile juba teist korda lauale topitakse, annab veenva kinnituse, et need inimesed on olemas. Nad tegutsevad väga-väga eesmärgipäraselt ja nüüd võib isegi öelda, et suhteliselt varjamatult. Ja kõik, kes sellele eelnõule oma heakskiidu annavad sellisel kujul, teadke, et iga lapse hing, kes selle läbi tulevikus kannatada saab – isiklikult te küll neid lapsi ei tunne ega neist midagi ei tea, aga nad on olemas –, kõik nende hinged tulevad karjuma teie unenägudesse. Ja nende pilastatud kehad jäävad teie südametunnistusele. Kui teil seda on.
Juba 2018. aastal ilmus artikkel, kus toodi välja, et Eestis vägistatakse aastas 100 last. Ja need kõik olid pedofiilid, kes seda tegid? See oli julm, see oli karistatav. Need inimesed said karistuse, millele nad on ära teeninud ja ka avaliku hukkamõistu. Aga kui see seadus sellisel kujul vastu võetakse, astub Eesti pika sammu tagasi laste õiguste kaitse teel. Ametnikud saavad endale lisaks õigusele vanematelt lapsi ära võtta õiguse lubada pedofiile lastega töötama, lubada neid laste lähedusse. Ja see on kuritegu inimsuse vastu. See on kuritegu meie kõige kallimate, meie laste vastu.
Seda eelnõu ei saa ega tohi mitte keegi sellisel kujul toetada, just nimelt selle paragrahvi pärast.”