Veerand sajandit pärast taasiseseisvumist on Eestis aeg taastada rahvahääletuste algatamise õigus, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas.
AS Turu-uuringute läbiviidud küsitluse tulemusel leiab ligi kolmveerand (72%) inimestest, et rahval ei ole piisavalt võimalust osaleda poliitiliste otsuste langetamisel. Tervelt 82% pooldab põhiseaduse muutmist selliselt, et rahval oleks õigus algatada rahvahääletusi. Selle vastu oli vaid 3% küsitletutest.
Henn Põlluaas ütles, et ühiskonnas kasvab inimeste rahulolematus poliitiliste otsustajate tahtmatuse üle arvestada rahva enamuse seisukohti.
„Rahvakogu algatused õnnestus mõned aastad tagasi Jääkeldris külmutada, kuid nii maailmas kui Eestis toimuv ei lase demokratiseerimise džinni enam pudelis hoida. Eestis on selgelt tuntav võimu võõrandumine rahvast ning teadmatus ja mure selle üle, kuhu ühiskonda suunatakse ja millistel ajenditel otsuseid tehakse. Meile püütakse selgeks teha, et demokraatia ei tähendagi enamuse tahte elluviimist, arvestades vähemustega, vaid vähemuse tahte pealesurumist enamusele. Näeme, et seda tehakse mis tahes hinna ja vahenditega, teisel seisukohal olijaid sildistades ja ühiskonda lõhestades,“ ütles Põlluaas.
Ta osutab, et Eesti 1920. ja 1933. aasta põhiseaduste kohaselt teostas rahvas riigivõimu rahvahääletamise, rahvaalgatamise ja riigikogu valimiste teel. 1992. aastal vastu võetud põhiseaduses on neist õigustest alles jäänud ainult valimisõigus. “On viimane aeg anda need õigused rahvale tagasi. Riikides, kus see on sätestatud, näiteks Šveits, toimib see suurepäraselt.“
Põlluaasa sõnul on Riigikogu erakondadest ainult Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna programmis sätestatud vajadus seadustada rahvaalgatus ja rahvahääletus, ehk õigus algatada seaduseelnõusid ja referendumeid olulistes poliitilistes küsimustes. „Eesti peab saama demokraatlikuks riigiks, kus kodanike tahe loeb ja sellega arvestatakse.“
Põlluaas avaldab lootust, et ka teised erakonnad toetavad SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks algatust luua rahvaliikumine rahvaalgatuse õiguse tagastamiseks rahvale.
„Inimeste kaasamine otsustusprotsessidesse peataks võimu võõrandumise rahvast, lõpetaks võimulolijate omavoli, annaks uut hoogu kodanikuühiskonnale ja mõjuks positiivselt Eesti demokraatia arengule. Me ei peaks enam tundma, et meid sunnitakse rahva tahte vastaselt liikuma sinna, kuhu me ei taha,“ leiab Põlluaas.