Eesti eurosaadik Yana Toomi kaasabil valminud petitsioon mittekodanike õiguste kohta, mida Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon eile arutas, on sündinud soovist Eestit mustata ja laimata, leiab EKRE aseesimees Henn Põlluaas.
„Mittekodanikele on Eestis tagatud kõik inim- ja sotsiaalsed õigused samamoodi nagu kodanikele. Erinevalt Lätist on siin elavatel mittekodanikel võimalik osaleda kohalike omavalitsuste valimistel. Mitte mingisugust diskrimineerimist ei ole ükski rahvusvaheline monitooring Eestis tuvastanud. Kõik vastupidised väited ja jutud nagu diskrimineeritaks Eestis mittekodanikke on pahatahtlik vale,“ ütles Põlluaas.
„Probleem on hoopiski selles, et mitte kõik mittekodanikud, kes on aastakümneid Eestis elanud või siin sündinud, ei ole suvatsenud eesti keelt ära õppida. Ehkki keeleoskajaks loetakse väga elementaarse tasemega isikud, oli sajandivahetusel toimunud rahvaloenduse järgi eesti keele oskuse määr muukeelse elanikkonna seas 38%, 2011. aasta rahvaloenduse järgi aga vaid 44%. Pole teada ühtegi teist riiki, kus riigikeele oskuse näitaja oleks nii madal, ka Lätis on vastav näitaja kõrgem.“
Põlluaas osutab, et töötute seas on venelasi rohkem kui eestlasi, kuid selles on süüdi puudulik keeleoskus.
„On täiesti loomulik, et Eestis on eesti keele oskus eeltingimuseks iga korraliku töökoha saamiseks. Nii nagu Saksamaal saksa keele oskus ja Soomes soome keele oskus. Need, kes on õppinud eesti keele ära, on töös ja karjääris sama edukad kui eestlased. Mitte üheski teises riigis, va Venemaal, ei saa võõrpäritolu isikud nõuda, et asjaajamine toimuks nende keeles. Eestis saab aga asju ajada ka vene keeles, pigem on eestlastel põhjust nuriseda eesti keele kasutusruumi vähenemise üle,“ ütles Põlluaas.
„Probleem on ka selles, et nad ei jälgi Eesti meediat, küsitluste järgi toetab valdav enamus neist Venemaa agressiooni Gruusias, Ukrainas ning Krimmi okupeerimist ja annektsiooni. See näitab nende suhtumist rahvusvahelisse õigusesse, demokraatiasse ning ka eesti keelde, rahvasse ja riiki.“
Põlluaas ei pea õigeks kodakondsuse jagamist mittekodanikele, kes ei ole kahekümne viie aasta jooksul astunud ühtegi sammu, et seda väärida. „Kodakondsus ei ole inimõigus, vaid selle saamine tuleb ära teenida. See ei oleks aus ka nende inimeste suhtes, kes on vaeva näinud ja kodakondsuse saanud kõiki nõudeid järgides. Isikutega, kes on õppinud ära eesti keele ja on lojaalsed Eesti Vabariigile, ei ole Eestis mingisugust probleemi.“
UU