Riigikogu esimees Henn Põlluaas toob seoses parvlaeva „Estonia“ hukuga seotud uute asjaolude ilmnemisega välja paar lõiku oma 2010. aastal ilmunud ja raamatust “Eesti-Vene piirileping. Ära andmine või äraandmine”.
Kuigi „Estonia“ teema tuli sinna sisse vaid möödaminnes ja konkreetses peatükis oli jutuks hoopis Eesti merepiiri absurdsest, põhjendamatust ja Eestile kahjulikust tagasitõmbamisest Soome lahe mediaanjoonelt.
Tsitaat: „… ei olnud ju kellelegi teadmata vene allveelaevade ringiuitamine Läänemere riikide vetes. Rootsi oli nendega püsti hädas juba ammu. 1981. aastal jäi Nõukogude Whiskey-klassi allveelaev Rootsi saarestikus koguni karile kinni. Rootsi välisminister Bildt pidas allveelaevade sissetungi teemat ülimalt oluliseks, sellest räägiti jõuliselt Jeltsiniga ka tema 1994. aasta Moskva visiidi ajal. Soome peaminister Esko Aho tunnistas intervjuus, et vene allveelaevad kimbutavad isegi neid. Eesti parlament ja valitsus pidas aga samal ajal kõike seda naeruväärseks ja kuulutas meie julgeolekut ohustava teema (vene allveelaevad Eesti vetes) lihtsalt ulmeks.
Teadmata ei olnud ka toona toimunud kriisis ja rahahädas vaevleva Vene allveelaevade mahaparseldamine kolmanda maailma paariariikidele, mida püüti teoks teha ülimalt salaja: „Näiteks 1993. aastal NATO merejõudude Läänemere manöövrite ajal avastati Taani Bornholmi saare ja Rootsi vahel iraanlaste juhitud Vene Kilo-klassi allveelaev, mis oli teel Kesk-Idasse. Jeltsin pidi taluma USA ägedaid süüdistusi paariariikide relvastamise pärast, kuid sellest hoolimata käis 1994. aastal allveelaevade müük täie hooga. Kaheksa aastaga kahanes Venemaa allveelaevastik 186-lt laevalt 99-le. Klientideks olid Iraan, Tšiili, Hiina, Liibüa, India, Alžeeria, Põhja-Korea, Pakistan jne. Ehkki ametlikult kinnitati vastupidist, läksid allveelaevad sellegipoolest uutele omanikele, isegi eraisikutele, tehinguid varjati sõjasaladuse looriga. Et Peterburist järgmine „kaubasaadetis” avamerele saata, pidi Kreml saama kindluse, et allveelaevade liiklus toimub varjatult ja allveelaevad saavad vee all Soome lahest ja Läänemerest välja hiilida. Selleks tuli aga Eesti ja Soome merepiirid (Soome lahe keskjoonelt) tagasi tõmmata.
Kõrvalepõikena võib mainida, et parvlaeva „Estonia“ traagilist hukku uurinud Drew Wilson on 27.09.1994 toimunud katastroofi ühe hüpoteesina püstitanud ka kokkupõrkevõimaluse just mõne sellise Peterburist öö varjus Iraani, Põhja-Koreasse, Liibüasse, Pakistani või mujale hiiliva kogemusteta meeskonnaga mehitatud allveelaevaga.“
Põlluaas: „Kõiki nn kadunud allveelaevu venelastel muidugi maha ei õnnestunud parseldada, osa neist olid vaid vanaraud. Kuid nende sagimine Läänemerel oli vilgas. Nagu see on ka nüüd. Eelpooltoodu kokkupõrkevõimalus on üks versioon, mis tõstatus nii toona kui uuesti ka nüüd. Nagu ka auk laevakeres, mida ei ole varem näidatud ja mida on siiani millegipärast välistatud, kuid mis ei ole sinna tekkinud sugugi iseenesest. Uus ja põhjalik uurimine peab välja selgitama kogu tõe. Mina ei välista enne tulemusteni jõudmist mitte ühtegi varianti.“
Siseminister Mart Helme on öelnud, et ta ei lähe ühelgi juhul kaasa mänguga, mis sisaldab kinnimätsimist ning nõuab „Estonia“ huku erapooletut ja põhjalikku uurimist.