13.08.2019
Riigikogu esimees Henn Põlluaas.
Õhtuleht avaldas 09.08.2019 minu artikli “Kutsun kõiki oponente rahunema”, milles on ära toodud üks Platoni tsitaat, mille kohta Tarmo Jüristo kirjutas et ta otsis 15 minutit seda konkreetset filosoofi tsitaati, aga ei leidnud kuskilt.
Otsingu tulemusel jõudis ta enda sõnul De Civitate portaalis oleva Einar Laigna teksti juurde. „Ka Laigna ise ei tsiteerinud Platonit, vaid rääkis oma sõnadega filosoofi vabadusekontseptsioonist ning jätkas seda oma kommentaariga, mille Põlluaas jutumärkidesse võttis ja otse Platonile omistas,” ütles Jüristo.
Viieteistkümne minutiga ei ole mitte kuidagi võimalik kõiki Platoni originaaltekste ühe konkreetse tsitaadi leidmiseks läbi vaadata (googeldamine siin ei aita), kuid ma ei tahagi Jüristo öeldut kahtluse alla seada. Vastupidi. Pigem tahan tänada teda tähelepanu juhtimise eest ja täpsustada, et mitte mina ei olnud see, kes Laigna kokkuvõtte jutumärkidesse võttis ja selle Platonile omistas.
Algselt tsiteeriti neid kui Platoni sõnu artiklis “Informatiivne desorientatsioon ja Eesti omariiklus”. Teksti avaldas Estonian World Reviews 7.7.2016. Sealt ma selle lõigu leidsingi. Väga sarnaseid sedastusi leiab näiteks Platoni “Riigi” 3., 8. ja 9. raamatutes ja kuna oletasin, et tõenäoliselt on tegemist mitmekordse tõlkega mõnest Platoni tõlkest, siis ei tekitanud uueaegsem terminoloogia minus ka üleliia kahtlusi. Eks ma katsun lihtsalt teinekord veidi tähelepanelikum olla.
Et kirjutatu omakorda Einar Laigna tekstist pärineb ja ei ole mitte Platoni tsitaat vaid Laigna kokkuvõte Platoni kontseptsioonist, oli mulle uudiseks. Millisest konkreetsest Platoni teosest Laigna täpsemalt tema mõtteid edastas või millise tõlke tõlkest, seda ma ei oska öelda. Ma ei kahtle, et Laigna võis teha enda kokkuvõtte ka vanakreekakeelsete originaaltekstide põhjal. Kuid see polegi oluline.
Fakt on see, et Platon käsitles antud teemat ja just selles võtmes. Seega jäävad artiklis välja toodud Platoni seisukohad, ka siis kui pole tegemist tsitaadiga, igal juhul samaks ja sobivad suurepäraselt üldisesse konteksti. Jutumärkide ärakustutamine minu artikli sisu ja mõtet ei muuda ning ma kutsun endiselt oponente lõpetama oma valitsusevaenulikku poliithüsteeriat ja rahunema.
Vastasin lühidalt ka Õhtulehele nende küsimise peale, kust ma selle tsitaadi võtsin, kuid seda nad ei ole avaldanud. Sestap ma sellest nüüd siin kirjutasingi, kuigi see asi ei vääri suuremat tähelepanu.