Riigikogu ei tohiks heaks kiita võimuliidu seaduseelnõu, mis võimaldab tippspetsialistide nime all hakata riiki tooma tuhandeid võõrtöölisi aastas, sest see hoiab riigi palgad madalad ning viib Eesti rahvastiku väljavahetamiseni, leiab EKRE aseesimees Henn Põlluaas.
Põlluaas osutab, et välismaalaste seadusega kehtestatud immigratsioonikvoot lubab aastas ametlikult riiki lubada 1300 välismaalast, kuid järjest hoogsamalt kehtestab valitsus erandeid, mis kvoodi alla ei käi.
„Alles võeti Riigikogus vastu seadus, mis võimaldab kolmandatest riikidest sisse tuua lapsehoidjaid-koduabilisi, kes on vabastatud maksude maksmisest Eesti riigis. Praeguseks on erandeid, mis võimaldavad ametlikult kvoodist mööda hiilida, juba ligi paarkümmend. Nende erandite alusel Eestisse saabuvate välismaalaste hulk hakkab liginema kümnele tuhandele aastas. Kümne aastaga teeb see Tartu linna jagu välismaalasi,“ ütles Henn Põlluaas.
Põlluaasa sõnul peaks valitsus võõrtööjõu sissetoomise asemel tegelema sellega, et meelitada Eestisse tagasi siit välja rännanud enam kui 100 000 inimest, kelle seas on nii spetsialiste kui ka tippspetsialiste.
„Eestlaste väljarände peapõhjuseks on madal palk. Kui me hakkame lahkunud eestlaste asemel massiliselt sisse tooma tööjõudu kolmandatest riikidest, siis jääbki Eesti madalapalgaliseks riigiks. Siit lahkunud inimesed ei leia põhjust naasmiseks ning väljaränne hoogustub veelgi,“ ütles Põlluaas.
„Kui arvestame, et Eestis on ligi 30 000 töötut, samuti 30 000 noort, kes ei tööta ega õpi ning 400 000 pensionäri, kellest töötab vaid umbes 15%, siis peaks riik esmajoones mõtlema sellele, kuidas Eesti inimesi tööturule aidata ja nende kvalifikatsiooni tõsta. Valitsus peab tegelema oma inimestega, mitte tooma riiki võõra keele ja kultuuritaustaga rahvast.“
Põlluaasa sõnul pole põhjust hellitada lootusi, et võõrtöölised Eesti ühiskonnaga lõimuksid.
„Valitsuse eelnõu kohaselt ei oodata „tippspetsialistidest“ võõrtöötajatelt mingit keeleoskust. Kui nad soovivad elamisluba pärast viit aastat pikendada, siis seadusega nõutakse neilt vaid kõige elementaarsemat (tase A2) keeleoskust, mis tähendab lihtsamate käibefraaside nagu „mul on kõht tühi“ valdamist. Mõnede erialade esindajad on keeleoskuse nõudest täielikult vabastatud, nagu näiteks õppejõud,“ märkis Põlluaas.
„Riigi praegusest tööjõupoliitikast kumab läbi hoolimatus Eesti inimeste heaolu kui ka eesti keele, rahva ja riigi säilimise suhtes. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kutsub valitsust ja Riigikogu üles senist kahjulikku tööjõupoliitikat lõpetama.“
UU