Herem väidab, et kaitseväest lahkumises pole midagi erakordset

Kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) päris teisipäeval peaminister Kaja Kallaselt aru 412 kaitseväelase teenistusest lahkumise kohta eelmisel aastal, siis veel enne valitsusjuhi vastust märkis kaitseväe juhataja Martin Herem, et teatavas kaadrivoolavuses kaitseväes pole midagi erakordset. Herem annab EKRE-le vastuse militaarhuvilisi koondavas portaalis militaar.net.

„Igal aastal lahkub kaitseväest umbes 280 tegevväelast ja 180 töötajat. 2020. aastal isegi 240 töötajat. Väiksemad numbrid liiguvad ministeeriumi sees, kuid tõesti kaitseväest välja. Mõned tegevväelased jätkavad töötajatena,“ selgitas Herem.

Tema sõnul kasvas lõppenud aastal tegevväelastest lahkujate number erakorraliselt 49 isiku osas covidi tõendi esitamata jätmise tõttu ja koondatud 56 tegevväelase tõttu. Nende hulgas oli orkester 37 liikmega ja kuus kaplanit.

Tema sõnul juhtuvad koondamised igas organisatsioonis. „Kaitseväes vähendasime kokkuvõttes vähem tähtsaid kohti tulevaste uute võimete jaoks. Pensonile läks 30, keda on rohkem kui keskmiselt. Kaitsevägi hakkabki „vanaks saama“ ja see trend on paratamatult kasvav,“ jätkas Herem.

Ta tunnistas samas, et tähtajalist lepingut ei pikendanud 77 tegevväelast.

„Kokkuvõtteks, personali voolavust kuni 10 protsenti peetakse normaalseks,“ ütles Herem, lisades, et aastaid on see olnud alla selle. 2021. aastal oli see üle 10 protsendi, mis tuli suuresti Covid tõendite, koondamiste ja pensionile läinud tegevväelaste arvelt.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon pärib peaminister Kaja Kallaselt aru 412 kaitseväelase teenistusest lahkumise kohta eelmisel aastal.

Riigikogu liige Leo Kunnas ütles, et säärases ulatuses personalikadu on taasiseseisvunud Eesti riigikaitse ajaloos pretsedenditu. „412 teenistusest lahkunud tegevväelast moodustab koguni 11,6 protsenti riigikaitse arengukavas 2017-2026 planeeritud 2021. aasta tegevväelaste arvu sihtnumbrist, mis oli 3560 inimest aasta lõpuks,“ ütles Kunnas.