Uued Uudised

Hiiliv inglise keel kõrgkoolide õppekavades lööb eesti omade tudengite pihta

TRT01: 12. KLASSI ÕPIKUD : TARTU, EESTI, 10AUG04 - 12. klassi õpikute kaaned. Pildil inglise keele õpik. ma/Foto MARGUS ANSU POSTIMEES

Kui Postimehe pealkiri “Tudengid protestivad võõrkeelse hariduse vastu” omab mingisugustki kandepinda, siis on arengud Eestis saanud tagasipöörde, tõrjumaks hiilivat inglise keelt.

Eesti noortele meeldib inglise keeles keeles rääkida ja nende keeleoskus on suhteliselt hea. Paljudele on tundunud, et meie noored vaimustuvad sellest maailmakeelest isegi ülearu.

Ka meie haridussüsteem võtab kõvasti inglise keelt omaks, eriti kõrgharidus, ja see on teatud määral arusaadav – võõrkeel tagab läbilöömise võõrsil ja ka materjalide kättesaadavuse kodus õppides, sest suur osa maailma infost on inglisekeelne.

Paraku on ka mitmeid kitsaskohti. Noorte inglise keel toetub suuresti tele, raadio, filmide ja muusika kaudu nendeni jõudval ameerika inglise keelele – korraliku grammatikaõppe saanuid on juba vähem. Kõnekeeles saavad noored edukalt hakkama, kuid mida enam tuleb õppides tegemist spetsiifiliste mõistetega, seda raskemaks läheb.

Ülikoolis teadusi tudeerides on korraliku inglise keeleta juba märgatavalt raskem hakkama saada. Siit ongi see probleem tekkimas, sest ülikoolide õppekavades on inglisekeelsed ained, mida on ka keskmise keeleoskusega tudengil raske selgeks saada – nii tundmatute mõistete kui ka keelte erinevuse tõttu läheb palju kaduma, mis viib lõpuks teadmiste kvaliteedi alla.

Keeleoskus on ju lisaks ka selline asi, milles pole kõik võrdsed – mõnel õnnestub ruttu palju keeli selgeks saada, teised peavad aga kõvasti pingutama. (Seda on näha ka poliitikute erinevast keeleoskusest.) Inglisekeelsed ained kõrgkoolide õppekavades seavad eesti noored omavahel ebavõrdsesse olukorda – mitte kõik ei ole selles võrdsel tasemel.

Inimese mõttemaailm toimub tavaliselt emakeeles. Hariduse alus tulebki panna just selles keeles ja siis liikuda võõrkeelte suunas – nii suudab inimene leida lihtsamalt oma keele sõnadele võõrkeelsed vasted. Võõrkeele oskus ja sealtkaudud saadav info peaks olema täienduseks emakeelsele hariduspõhjale, mitte osa kogu õppeprotsessist.

Kui eesti koolides lastakse emakeelne õpe käest ja asendatakse see inglisekeelsega, siis need, kes mistahes põhjusel võõrkeeltes nõrgemad on, jäävadki kesisema haridusega, sest eestikeelset võimalust lihtsalt pole. Seega peaks kõrgharidus Eestis olema siiski eestikeelne, inglise keel olgu informaatiliselt toetav.

UU

Exit mobile version