Aprillis olid hinnad aastatagusega võrreldes 13 protsenti kõrgemad, ühe kuuga kerkisid need seejuures kaks protsenti, mis on viimaste kuude võrdluses selgelt suurim kasv.
Analüütikute hinnangul on see ebameeldiv üllatus ja viitab, et kaupmehed ei taju survet hindade langetamiseks.
Aasta algusest on hinnatõus kuude võrdluses jäänud 0,7 protsendi lähedusse. Märtsist aprillini kasvasid hinnad statistikaameti esialgse arvutuse põhjal aga koguni 1,9 protsenti. Analüütikud on viidanud, et inflatsioon peaks kuust kuusse aeglustuma, kuid aprilli statistika näitaks justkui vastupidist. Eesti on seejuures üks suurema hinnakasvuga riike Euroopas.
Mitu kuud on hinnakasvu mõjutanud ka toiduainete hinnatõus, kuid LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul on toiduained oma hinnalage saavutamas.
“Üks asi kindlasti, mis võib kuises tempos muutust tekitada, on see, et märtsi lõpuga lõppesid ära energiakulude hüvitised, mis tähendas, et inimestele kõik elektri-, gaasi- ja soojaenergia kulud läksid kallimaks,” rääkis Aab.
Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlase Tõnn Talpsepa sõnul kiiret inflatsiooni langust oodata pole.
“Kas on kõik asjaolud paigas, et see hakkaks kiiresti langema? Vastus on, et hetkel ei ole. Kui me näiteks vaatame maksupoliitika poole pealt, siis meil on ees ootamas käibemaksu tõus. Juba see tõstab inflatsiooniootust teatud määral ja inflatsiooniootus tavapäraselt tõstab ka reaalset inflatsiooni,” selgitas ta.
Allikas: ERR