Inimõiguste Keskus on vastava uuringu tulemuse kokku võtnud pretensioonikalt: “Värske uuring: kooseluseaduse vastased on vähemuses”, kuid kogu uuring on selge hämamine küsimuste ja numbrite ümber.
Turu-uuringute AS teostatud ja Eesti Inimõiguste Keskuse tellitud avaliku arvamuse uuring Eesti elanike hoiakutest LGBT-kogukonna ja teemade suhtes toob välja, et suhtumine on viimaste aastate jooksul veidi paranenud ja kooseluseaduse vastased on vähemuses, öeldakse pressiteates.
Varasemast enam pooldavad uuringule vastanud seda, et geid ja lesbid peaksid olema kaitstud diskrimineerimise eest töökeskkonnas, hariduses, kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas. Tõusnud on kooseluseadust pooldavate inimeste arv, keda on eestikeelsete vastanute seas 49 protsenti.
Nagu näha, on kooseluseaduse pooldajaid 49% ja see on ikkagi veel vähemus. Oluline aga on täiendus – “eestikeelsete vastanute seas”. Delfi aga kirjutab: “Homoseksuaalsust vastuvõetamatuks pidajaid on rohkem ehk 52 protsenti ja täiesti vastuvõetamatu on see 29 protsendile.”
Homoseksuaalsust peab vastuvõetavaks 41 protsenti üle 14-aastasest elanikkonnast, kusjuures täiesti vastuvõetav on see 16 protsendile. Jällegi on mängitud osaliselt-täiesti variantidega, et protsent kõrgeks ajada.
Samas tunnistatakse, et suurt paranemist pole: Võrreldes varasemate uuringutega pole suhtumine homoseksuaalsusesse tervikuna väga oluliselt muutunud, küll on eelkõige lisandunud neid, kes peavad seda nüüd täiesti vastuvõetavaks ja kahanenud nende osakaal, kes peavad seda täiesti vastuvõetamatuks.
Väitega, et kooseluseaduse vastuvõtmine oli oluline samm inimõiguste ja võrdse kohtlemise tagamisel Eestis, nõustus 41 protsenti eestikeelsetest vastajatest ja 29 protsenti muukeelsetest vastajatest. Kust võetakse siin välja enamus? Ja miks on üldse uuringus küsimus kooseluseaduse vastuvõtmisest, kui see ei kehti?
Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper märkis, et esmakordselt on kooseluseaduse vastased selges vähemuses. “See on ennustatav: sama on juhtunud ka teistes maades, kui on aru saadud, et samasooliste perede kooselu õiguslik reguleerimine ei too kaasa ootamatuid negatiivseid tagajärgi.” Huvitav, kus näeb Käsper selget vähemust, kui vastuseisjate andmeid pole pressiteates välja toodudki?
Maksab tähele panna, et tellija on Inimõiguste Keskus, mistõttu on näha ka küsimuste koordineerimist vastavalt tellija soovidele. Sest mida kujutab endast käsitlus: Esmakordselt on aga muutunud suhtumise suund sellesse, kuidas suhtutakse lapse õpetaja homoseksuaalsusest teadmisesse – nõustujaid on isegi veidi enam kui sellega mitte-nõustujaid oli 44 protsenti ja mittenõustujaid 40 protsenti? Pange tähele, jutuks on õpetaja teadmised, mitte õpetamine – muidugi on hea, kui õpetaja teemat jagab, aga ta ei tohi geiagendaga kaasa minna! Aga kas vastajad said üldse aru, mida neilt küsiti?
Kogu uudis on üles ehitatud teadlikule propagandale, mis peaks ütlema: hurraa, geisid tunnustatakse, kuigi tegelikud numbrid näitavad väga väikest paranemist. See on täielikult kooskõlas geiagenda suunitlusega, mille kohaselt peab propaganda näitama soosiva suhtumise kasvu. Palju mängitakse erinevate variantidega küsimustes: pooldan, pooldan osaliselt, pigem pooldan jne.
Homoseksuaalsus on keskmisest vastuvõetavam naiste, 20-29-aastaste, eestikeelsete, kõrgharidusega ja kõrgema sotsiaalse staatuse kui ka sissetulekuga inimeste, Tallinna ja Lõuna-Eesti elanike seas; keskmisest vastuvõetamatum aga meeste, üle 60-aastaste, muukeelsete, Ida-Virumaa ja väiksemate linnaliste piirkondade elanike seas. Ilmselt on siin suur mõju multikultuurse ja globalistliku mõttelaadi levikul, sest traditsioonilist ühiskonda pooldavad inimesed homopropagandaga kaasa ei lähe.
Suhtumine homoseksuaalsusesse on viimase kahe aasta jooksul halvenenud aga muukeelse elanikkonna, Põhja-Eesti ja Ida-Virumaa elanike seas. Kui eestlastest nõustub samasooliste kooselu registreerimisega 59 protsenti, siis venekeelsetest vaid 26 protsenti. Suur vahe on ka suhtumises samasooliste abiellu – selles osas on sallivad 45 protsenti eestikeelsetest ja 22 protsenti venekeelsetest vastajatest. Eestis ongi venekeelne elanikkond valdavalt homoseksualismi vastu, kuid nad pole aktiivsed homoagenda vastases võitluses.
Kokkupuude homofoobiat õhutavate kampaaniatega on kasvanud, väidab uuring. Tegelikult on ilmselt kasvanud hoopiski homoagenda pealetung, mis teeb ka vastutegutsemise aktiivsemaks.
Väga oluline on uuringus see moment, et enamikule inimestele ei ole vastumeelt homode olemasolek ühiskonnas meie kõigi kõrval, kuid kasvanud on vastumeelsus sellele, kui homopropagandasse tõmmatakse ka lapsed ja noored, samuti kirik ja kogudused.
Allikad: Delfi, BNS