Kogu Eestit šokeerisid vägistamisjuhtumid ühes hooldekodus ja justiitssüsteemi leige suhtumine sellesse, mis paneb meelde tuletama, et lisaks tuulikutetööstusele on Eestis tõusuteel ka “vanuritööstus”, mille taga on kauaaegne riiklik poliitika. Muide, hooldesüsteemis liikuvad rahad on märkimisväärsed, mistõttu on see ala ühe võimuerakonna toiduahelas.
Eestis langeb sündimus katastroofiliselt ja kui lapsi ei tule, siis elanikkond vananeb. Kui pole lapsi, siis pole ka lapselapsi ja kui vanadus on kord käes, siis tulebki hooldekodusse kolida. Nendega aga pole asjad üldse head.
See on riiklik poliitika. Esiteks on meie kogu elu orienteeritud karjäärile ja raha teenimisele. Nii panevad lapsed oma raukadeks saanud vanemad hooldekodudesse, sest pole aega (ja sageli tahtmistki) nende eest hoolitseda. Vanadel aegadel surid raugad suure suguvõsa, nüüd võõraste keskel.
Teiseks on riiklik poliitika suunatud laste ja perede vastu. Kui Reformierakond alustas kärpepoliitikaga, võeti esmalt raha vähemaks just suurperedel ja laste huviharidusel, hiljem, maksutõusuralli alates pandi peredele peale täislaks makse. Sinna juurde tuleb panna veel Kaja Kallase algatatud kampaania, et naised polevat jalgadega sünnitusmasinad, vaid nad peavad karjääri tegema, lastetusele suunatud kliima- ja abordiõiguse kampaaniad, sõjahüsteeria… Eesti riik teeb kõik, et lapsi ei sünniks.
Tulemus on käes, lapsi sünnib üha vähem, neid läheb üha vähem 1. klassi, gümnaasiumi, kõrgkooli, riigil pole enam töökäsi ja neid tuuakse perede kaupa võõrsilt. Vähesed sündivad lapsed ei tea sageli, mida tähendavad vend ja õde, vanainimeste juurde ei tule lapselapsed, sest nende lapsed otsustasid lastetuks ja peretuks jääda… varsti kasvab üksikute vanainimeste arv veelgi. Kui pole lähedasi, kes hoolitsevad või külla tulevad, siis tulebki kord hooldekodusse kolida. Aga kui meil on üksikute ühiskond, siis pole ka hooldekodude töötajatel empaatiat “mingite vanainimeste” vastu, neid nähakse osana tööst. Nii-öelda vanuritööstus alles hakkab majandusharuks muutuma. Ja majanduses pole kaastundel kohta.
See kõik on riikliku ideoloogia ja poliitika tagajärg. Purustatakse pereinstitutsiooni, propageeritakse lastetust, inimesed lülitatakse maast-madalast kuni surmani riiklikusse “hooldekodusse” ja nii tekibki ühiskond, kus ka prokuratuur leiab, et dementsete vanainimeste vägistamine hooldekodus on JOKK ja OK.
Uued Uudised