Mõistlikumad inimesed räägivad juba ammu asendustegevuste vohamisest, projektimajandusest, rahade kantimisest ja ametnikeaparaadi suurendamisest – ja iga päev toob neile tegevustele lisa juurde.
Integratsiooni Sihtasutus alustab alates kolmapäevast ideekorjet lõimumisalaste koostöötegevuste läbiviimiseks. Oodatud on ideed, mis on suunatud erinevate rahvuste esindajate vahel kontaktide tihendamisele, lõimumisega tegelevate ja lõimumist toetavate organisatsioonide koostöö arendamisele ja teadlikkuse kasvatamisele Eesti kultuurilisest mitmekesisusest, kirjutab BNS.
Projektide korras teostatavat lõimumist on Eestis juba ammu tehtud, aga see on rohkem paberite värk ja rahateenimisviis, sest sellisel moel tehtav integratsioon ei vii kuhugi.
Ka Integratsiooni Sihtasutuse uuel projektil on lühike tulevik – keegi saab raha, keegi tegevust, mida aga ei tule, on see kole sõna ehk integratsioon. Miks siis?
Sest Eesti ühiskonda integreeritakse teisi ja eestlased peavad neid selle “lõimimisega” omaks võtma – tulevad siis nigeerlased, ukrainlased, süürlased, venelased või bengalid. Meie võtame neid vastu, lõimime, neid tuleb aina juurde, meie taganeme Lõuna-Eesti oma keele ja kultuuriga kolkaküladesse, Tallinnas aga õitseb lõimitud inglisekeelne ja multikultuurne Eesti.
“Lõimimise” omapära ongi see, et võõrad tunnevad ennast hästi integreerituna, meie, eestlased, aga tunneme ennast üha halvemini, sest ühel pool kõlab vene keel, teisel pool inglise keel, meie aga lõimime ja lõimime ja lõimime… Ka siis, kui ühiskoolis vene lapsed oma agressiivsema temperamendiga eesti omad teist kooli otsima panevad…
Kui “lõimimine” kunagi lõpeb, alustatakse uut projekti nimega “Integration of Estonians” ehk kuidas integreerida üks imelik oma keelt rääkiv rahvakild inglisekeelsesse multikultiühiskonda.
Tegelikku “integratsiooni” näeb nii 9. mail Kaitseväe kalmistul ja kommunismiohvrite memoriaali kaabitud viisnurkades kui ka Eesti põldudele toodavates koroonaukrainlastes, rääkimata Bolti-Wolti “lõimitud” toidukulleritest.
Üks Pagulasabi lõimimisprojekt aga tõi kunagi Viljandi kultuuriakadeemiasse Haapsalus oma naist süüdata üritanud süürlase, kes ilmselt uuris eesti neidudele tantse õpetades nende süttimispunkti.
Kõik sellised projektid on tee multikultuurse ühiskonna loomisele Eestis, kus kasu saavad sisserändajad ja halvasti hakkavad ennast tundma põliselanikud eestlased, kes kodumaast ilma jäävad.