Juriidilisi probleeme peavad lahendama juristid, mitte ideoloogid – seda võiks ka Eestis arvestada, kui jutuks on Eesti Inimõiguste Keskus.
BNS kirjutab sellest, et Eesti Inimõiguste Keskus asub kohtus kaitsma kümme aastat koos oma eestlasest abikaasaga Eestis elanud süürlast Mohammed Dibout, kellele riik ei anna kodakondsust. “Mohammed esitas 5. aprillil Eesti Inimõiguste Keskuse abiga Tallinna halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti vastu. Tema õigust kodakondsusele ja turvalisele pereelule asuvad kohtus kaitsma inimõiguste keskuse juristid.”
Eristada saab nii juriidilisi inimõiguslasi, kes lähtuvad oma tegevusest inimõiguste juriidilisest küljest, ja ideoloogilisi inimõiguslasi, kes lähtuvad ennekõike ideoloogiast ja toetavad seda siis seadustega. Eesti Inimõiguste Keskus on vähimagi kahtluseta ideoloogiline, täpsemalt vasakliberaalide ideoloogiat kandev keskus, kes on varem soovitanud ka pagulastel siia saabudes riik kohe kohtusse kaevata.
Väidetavalt on Mohammed Eestis elanud kümme aastat ja sama palju on kestnud ka Süüria kodusõda, mis algas 2011. aasta Araabia kevade nime all tuntud revolutsiooniga. Järelikult lahkus süürlane kodumaalt otse revolutsiooni alguses ja teda ei saa pidada sõjapõgenikuks.
Uudis ütleb, et Eesti kodanikul ei või samal ajal olla mõne muu riigi kodakondsust, kuid Süüria kodakonsusest on Mohammedil praktiliselt võimatu vabaneda. “Süüria seaduse kohaselt saab kodakondsusest loobuda aga ainult erijuhtudel valitsuse otsusega ja inimese enda tahte peale teda kodakondsusest ei vabastata. Teisisõnu on kodusõjas kannatavas ebademokraatlikus Süürias praktiliselt võimatu sünnijärgsest kodakondsusest loobuda.”
Seega soovitavad libainimõiguslased kohtul süürlasele kodakondsuse andmiseks rikkuda nii Eesti kui Süüria seadusi – meie riigi jaoks ei ole Mohammed juriidiliselt endisest kodakondsusest vaba ning ka süürlaste jaoks on ta endiselt nende kodanik. Kuidas on võimalik teha otsus, et Mohammedist saab Eesti kodanik?
Mohammed peaks võtma siiski erapooletud juristid, kelle silmi ei kata ideoloogilised klapid. Kui Eesti riik pole süürlasele kodakondsust andnud, siis on selle taga siiski otsesed juriidilised probleemid, mida ei lahendata poliitkomissaride abiga.
Pealegi on Eestis nüüd liberaalne valitsus, kes võtab maha välismaalaste sisserände piiranguid – kui rahvuskonservatiivist siseminister Mart Helme ei andnud Mohammedile kodakondsust, siis liberaal Kristian Jaani ehk annabki Kaja Kallase toel selle.
Mohammedile võib lihtsalt soovitafda – kui ta tahab siia riiki jääda, siis selle riigiga kohtus käimine ei ole parim mõte. Peale ideoloogiliste inimõiguslaste on riigis teisigi inimesi, kes ei hakka austama meest, kelle tegid kodakondseks agressiivsed neomarksistid.