28.09.2020
Kolmas Maailm ootab väravate taga… et omad probleemid siia tuua.
Kogu maailmas on märgatav see, kuidas riigid ja traditsioonilised ühiskonnad ujutatakse massimigratsiooniga ja lammutatakse seega ajaloolised kooslused, luues täiesti teistsugust maailma.
Seda on märgata ka Eestis – meid esindab Euroopa Parlamendis tagurlik ja Kremli-meelne venelannast euroföderalist, pealinnas on võim suuresti vene kogukonna ja sealt võrsunud poliitikute suunata, Ida-Virumaa on venestunud ning slaavlaste massimigratsioon tööjõuna halvendab olukorda veelgi. See töötab halastamatult rahvusriigi vastu, mille eestlased 1918. aastal lõid ja mida on tegelikkuses vaja vaid eestlastele, sest teised saavad muude variantidega paremini hakkama.
Seniste ühiskondade hävitamine toimub ka Lääne-Euroopas täie rauaga – näiteks Londoni linnapeaks on pakistanlane Sadiq Khan, islami sissetungile tähelepanu juhtimine on brittide juures tembeldatud islamofoobiaks, migrante kaasatakse riiklikesse struktuuridesse ja nii edasi. Islamipoliitikud lähevad poliitikasse algul vasakpoolsete ja liberaalsete erakondade kaudu (briti leiboristid, saksa sotsiaaldemokraadid), hiljem tekivad juba islamiparteid.
Kõik algab massimigratsioonist, kui riigid tambitakse võõraid lihtsalt täis. Mingil hetkel tuleb nendega tegeleda, neile mingi staatus anda. Kuigi neil pole pikalt poliitilisi õigusi, saavad suured sisserännanute massid mingil elamisloa alusel hakata valima kohalikke rahvaesindusi, kuhu nad valivad oma kodakondsuse saanud rahvus- ja usukaaslasi. Nood omakorda hakkavad seadusi migratsiooni soodustavateks ja nende elulaadi kinnistavateks muutma, esialgu piirkondlikul tasandil.
Seejärel saavad migrandid üha enam kodakondsust (mida kauem nad on riigis elanud) ja õiguse valida riiklikke seadusandjaid. Kui neid on parlamendis piisavalt, hakatakse üleriigilist seadusandlust muutma nii, et sisseränne muutub lihtsamaks ja migrandid võrdsustatakse põlisrahvaga. Mingil ajal muutuvad sisserändajate kogukonnad sedavõrd suureks, et saavad võimuesindustes enamuse ja siis on juba lihtne kehtestada lähteriigile omaseid (ja ka usu-) seadusi (šariaat) ning muuta põlisrahvas vähemusse surutuks. Maa on üle võetud ja seda Lääne enda demokraatia reeglite järgi.
Vaid vähesed konservatiivsed väljaanded kirjutavad sellest, et Suurbritannias ja Prantsusmaal on moslemite ülekaaluga piirkondi, kus poliitiline võim on juba migrantide käes. Saksamaal, Soomes, Rootsis ja mujalgi kutsutakse migrante sõjaväkke ja julgeolekustruktuuridesse, mis tähendab, et radikaliseerunud tegelased pääsevad juurde terroriennetuse infole. Meilgi sai venelane ja hävituspataljonlase poeg Deniss Metsavas ligi riiklikule kaitseinfole.
Migratsiooni tagajärjed on nähtavad Lääne-Euroopa no-go-tsoonides, kus kehtib sageli mitte kohaliku võimu, vaid imaami sõna. Sadiq Khani saamise järel Londoni linnapeaks on seal suurenenud kuritegevus ja kasvanud mošeede arv. Suurbritannias on riigivõim summutanud islamipedofiilide tegevust teatud piirkondades, sealhulgas migrantidega üleujutatud Birminghamis. Islamiseparatismi eest hoiatab ka Prantsuse president Emmanuel Macron.
Selliseid näiteid võib tuua tohutult, kuid selge on üks – migrandid võtavad Euroopat üle, Brüsseli vasakliberaalne poliitika soodustab seda ning seetõttu on löögi all ka protsessi takistavad Ungari ja Poola ning kogu Euroopa konservatiivsed jõud.
Eesti liberaalne ja vasakpoolne poliitikamaastik soodustab täielikult migratsiooni – olgu need ukraina võõrtöölised, aafrika tudengid või süüria pagulased, põhimõte on muuta ühiskond võimalikult multikultuurseks, sisserändajate kogukonnad arvestatavaks ja eestlaste roll marginaalseks.
Kui migrante on palju, sealhulgas kodakondseid ja eestlased vähemuses, siis saab ka rahvusriiki lammutama asuda ja seda täiesti demokraatlikult, sest peamiseks otsustajaks saavad migrandid (nagu praegu Tallinnas, kus võim sõltub venekeelsest rahvastikust). Siis saab seadusandlusest kaotada eesti keele kui riigikeele, andes õigusi ka teistele keeltele, tõrjuda mitmekesisuse sildi all välja eesti kultuuri ning muuta Eesti ühiskond multikultuurseks migrandiühiskonnaks, kus eestlastel pole enam mingit sõnaõigust.
Praegu ajavad Eestis sellist migratsiooni soodustavat ja demograafilist struktuuri muutvat poliitikat kõik erakonnad peale EKRE. Kõik, mida me näeme päevast päeva, alates ukrainlaste sisselubamisest kuni võõrtudengiteni, soodustab tegelikult multikultuurse ühiskonna teket ja rahvusriikluse hukku.
Huvitavalt õigustatakse migratsiooni: “Kui keskmine turist jääb Eestisse mõneks päevaks või nädalaks, siis tasemeõppe välistudeng jääb Eestisse mitmeks aastaks. Ta tarbib Eesti teenuseid kogu siin oldud perioodi jooksul, ja tema kogemus toob kasu nii akadeemilisele maailmale kui ka majandusele järgnevate aastakümnete jooksul, olgu see siis Eestis või laias maailmas,” kirjutab Study in Estonia turundusspetsialist Triinu Lillepalu.
Migrant (välistudeng) on kasulik, sest ergutab tarbimist? Aga kui ta ergutab lisaks ka eestluse kadumist, kasvõi läbi inglise keele pealetungi?
Viimane aeg on massimigratsioon peatada, sest varsti võib juba hilja olla. Paljude Lääne-Euroopa riikide jaoks ehk ongi…