Valitsuse poolt sõjahüsteeriasse köetud Eesti rahvas on kahte leeri löödud ka Iisraeli-Hamasi pommivahetusega ning nüüd andsid põhiliselt palestiinlasi toetavale üle sajale „ühiskonnategelase“ kirjale vastulöögi „avaliku elu tegelased“.
„Tunnistame juutide õigust enesemääramisele, milleks on ka õigus elada oma ajaloolisel kodumaal,“ seisab kirjas. „Kutsume inimesi üles seisma vastu igasugusele terrorismi toetamisele, mille üheks ilminguks on väärinformatsiooni levitamine Iisraeli kohta, terroritegude õigustamine ja pisendamine ning Iisraeli enesekaitse õiguse kahtluse alla seadmine.“
Lisaks kutsutakse üles end ajalooga kurssi viima.
Kui eelmisele kirjale olid alla kirjutanud hulk feministe ja mikkpärnitsaid, siis seekordsel vastukirjal on teiste seas Arvo Pärt, Sven Grünberg, Viivi Luik, Lembit Peterson, Arne Hiob ja hulk teisi.
Eesti elab pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse pidevas sõjahirmus, mida valitsus liigselt üles kütab. Seejuures ajab poolte valik kõiki ka omavahel tülli.
Näiteks kirjutas Õhtuleht, et vanamemm, kes nägi vilkuritega operatiivautot sündmuspaigale lähenemas, arvas, et sõda on lahti läinud.
Majandusgeenius Rain Lõhmus aga rääkis mõni päev tagasi Vikerraadiole, et sõjast räägitakse valitsuse tasandil liiga palju.
“Ausalt öeldes räägiksin mina vähem ja teeksin rohkem ehk suurendaks vaikselt kaitsevõimet selle asemel, et iga päev trummi taguda, kui suures ohus me oleme,” märkis ta, “Sellel on muuseas ka väga halb kõrvaltagajärg – sa pead alati mõtlema, kuidas välisinvestorid vaatavad sellele. Kui sa ise räägid, et me oleme nii suure riski all, siis sa raiud enda võimalusi ära. Parem valmistu vaikselt. Miks sa karjud nii kõvasti?”
Kaja Kallas on päevast päeva nii meediale kui ka riigikogu kõnepuldis korrutanud, et Eesti on sõjas. Nüüd siis ollakse ka Lähis-Ida konfliktis erinevatel kallastel.