End eestimeelseks erakonnaks pidava Isamaa ja venelaste lemmiku Keskerakonna poolt juhitav Tallinna linnavalitsus plaanib lubada ka 2026/2027. õppeaastal viia 7.–9. klassides läbi õppetööd vene keeles 20-s Tallinna üldhariduskoolis.
Otsuse hädine põhjendus kõlab, et on suur puudus õpetajatest, kes oskavad eesti keelt C1-tasemel ja on valmis eesti keeles kõrgtasemel õpetama.
Otsuse eelnõu seletuskirjast selgub, et nendeks koolideks on Ehte humanitaargümnaasium, Tallinna Haabersti gümnaasium, Karjamaa põhikool, Lasnamäe gümnaasium, Lasnamäe põhikool, Tähesaju gümnaasium, Tallinna 53. keskkool, Tallinna humanitaargümnaasium, Tallinna juudi kool, Tallinna Kadaka põhikool, Tallinna kesklinna vene gümnaasium, Tallinna Linnamäe vene lütseum, Tallinna Läänemere gümnaasium, Tallinna Mahtra põhikool, Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasium, Tallinna Mustamäe reaalgümnaasium, Tallinna Mustjõe gümnaasium, Tallinna Pae gümnaasium, Tallinna Tõnismäe reaalkool, Tallinna Õismäe vene lütseum.
Linnavalitsuse plaanile reageeris kriitikaga Ida-Viru kutsehariduskeskuse direktor Hendrik Agur, kes on varem olnud kriitiline vene koolidest tulnud põhikoolilõpetajate eesti keele oskuse pärast. Ta kirjutas sotsiaalmeedias, et tal on kahju õppijatest, kelle mugavustsooni pikendatakse vene keeles õpetamise jätkamisega, kuid samavõrra kitsendatakse nende nende võimalusi tugeva haridustee jätkuks.
EKRE pooldab eesti keelsele õppele üleminekut, aga mitte selliselt nagu haridusminister Kallas selle ellu viis. Meil oli plaan, et lapsed pannakse eesti keelt õppima lasteaias ja siis tulevad nad eesti keele oskusega edasi kooli.
EKRE ei toeta seda mudelit, et eesti lapsed õpivad venekeelsetega ühes klassis.