22.01.2019
Prantsusmaa president Macron Tšaadis, kus sõda pole sisuliselt iseseisvumisest saati hetkekski lakanud ja 80% inimestest elab vaesuses, kuigi seal ammutatakse ka naftat.
Itaalia ja Prantsusmaa sel nädalal puhkenud tüli on omapärane seetõttu, et mingil moel on sellesse segatud ka Malis sõdiv Eesti.
Prantsusmaa kutsus esmaspäeval välja Itaalia suursaadiku, et avaldada protesti Itaalia asepeaministri Luigi Di Maio kommentaaride üle, teatas valitsusallikas AFP-le.
Di Maio süüdistas pühapäeval Pariisi, et see jätkab Aafrika koloniseerimist ja põhjustab inimeste väljarändamist kontinendilt.
Prantsuse euroministri Natalie Loiseau kantselei allikas ütles, et suursaadik kutsuti välja pärast Di Maio “vastuvõetamatuid ja alusetuid” kommentaare.
“Euroopa Liit peaks kehtestama sanktsioonid Prantsusmaale ja sellistele riikidele nagu Prantsusmaa, kes muudavad Aafrikat vaeseks ja panevad need inimesed lahkuma. Aafriklased peaksid olema Aafrikas, mitte Vahemere põhjas,” ütles Di Maio Itaalia keskosas asuvat Abruzzot külastades.
“Kui inimesed praegu lahkuvad, siis seetõttu, et Euroopa riigid, eelkõige Prantsusmaa, ei ole kunagi lõpetanud kümnete Aafrika riikide koloniseerimist,” lisas Itaalia võimuliitu kuuluva Viie Tähe Liikumise (M5S) liider.
Di Maio ütles, et kui ei oleks Aafrikat, oleks Prantsusmaa maailma majanduste hulgas 15. kohal, mitte kuuendal, nagu praegu. Nimelt käibib Prantsusmaa endistes kolooniates ehk Prantsuse Rahvaste Ühenduses niinimetatud CFA frank, mille abil Pariis kontrollib sealseid majandusi.
Mis aga puutub Eesti osalemisse Mali sõjas, siis kuigi Eesti valitsus väidab, et seda tehakse selleks, et Prantsuse lennukid tuleks ka edaspidi meie õhuruumi valvama, võtavad meie kaitseväelased osa Prantsusmaa koloniaalsõjast, millel pole midagi ühist NATO solidaarsusega. See on suunatud prantslaste majanduslike huvide, ennekõike Niigeri uraani- ja Mali gaasimaardlate kaitsmisele.
Kuigi praegu sõditakse piirkonnas peamiselt islamistidega, algas kogu sõda vähemusrahva tuareegide ülestõusust, mille ajendiks oli mustanahaliste valitsuste genotsiidi selle kõrberahva vastu ning Prantsuse firmade poolt uraani kaevandamisel täiesti rikutud keskkond. Pühasõdalased imbusid piirkonda sisse just sealset olukorda enda kasuks pöörama asudes.
Prantsusmaa jätkab ilmselgelt kolonisatsiooni Aafrikas, olles süüdi paljude maade vaesumises, ning Eesti osaleb kahjuks protsessis, mis kahjustab igati ka meid endid, seda ennekõike massimigratsiooni uue laine vallandumise kaudu – rahvusriikide vastane Macron teadupärast peab ise migratsiooni Euroopasse õigeks. Aga Barkhane piirkonnast laekuvad sõjateated on iga päevaga aina verisemad – pühapäevalgi tapeti Malis 10 ÜRO rahusõdurit.
Allikad: BNS, Delfi