Enne, kui Emmanuel Macron hakkab vallatlema mõtetega maavägede saatmisest Ukrainasse, võiks ta ikka teha esmast, milleks on militaarabi andmine. Selles paraku prantslased väga kiidelda ei saa. Prantsusmaa presidendile meeldib küll tihti hoobelda, kuid seal, kus oleks vaja päriselt tegutseda, jäävad kahjuks teod marginaalseks (vt tabelit).
Kui oleks vaja päriselt leida lahendus Venemaa agressioonile Ukraina vastu, siis siin on sammud, mida tuleks teha: Euroopas toodetud relvastus tuleks mitte müüa praegu mööda maailma laiali, vaid müüa Ukrainale; Euroopa suurriigid (eelkõige Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania) peaksid lõpuks aru saama, et anda tuleb relvastust, mitte sooje sõnu ja laulda kiidulaule. Sakslased on sellest osaliselt lõpuks kuidagi aru saanud.
Kuid kui Eesti valitsuse esindajad hakkavad siin mängima mõtetega, et Eesti võiks/peaks saatma oma kaitseväelasi Ukrainasse, siis see peab olema täiesti selgelt välistatud. Eesti asi on veenda lääneriike militaarabi andmiseks ning samal ajal tugevdada ise oma kaitsevõimet ja ühiskonda.
Eesti ajateenijad on välja õpetatud selleks, et täita põhiseaduslikku kohust, milleks on Eesti riigi ja rahva kaitsmine. Meil ei ole, meeldigu see Kaja Kallasele või mitte, miljoneid elanikke ja kaitseväelasi, keda paisata siia-tänna.
Jaak Madison, Euroopa Parlamendi saadik (EKRE)
