Suurim oht meie rahvusriiklusele on Euroopa Liidu föderaliseerumine, ütles Riigikogu Euroopa asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison 18.10.16 Euroopa Liidu teemalisel arutelul Riigikogus.
„Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal, olles saanud selleks rahva mandaadi 2003. aastal toimunud referendumil. Rahvas osales referendumil teadmisega, et liitume rahvusriikide liiduga, kus säilib iseseisvus, kuid toimib edukas majandusalane koostöö ja inimeste vaba liikumine. Selliste ootuste ja lootustega liitusid ka meie naabrid ning julgen väita, et pea kõik eurooplased oma koduriigis. Tänane, Lissaboni leppe järgne Euroopa ei ole enam päris see, millega me 2004. aastal ühinesime,“ rääkis Madison.
„Tavakodanikule võivad muutused jääda märkamatuks, aga kõige selgemalt avaldub see migratsioonikriisis, mida ei ole suudetud lahendada. Euroopa Komisjoni poolt peale surutud lahendused rikuvad kõige otsesemalt riikide iseseisvat otsustusõigust. Eesti valitsus on rõhutanud, et oleme nõus üksteist kriisiolukorras abistama vabatahtlikult. Tegelikkus on mõnevõrra erinev. Kui Ministrite Nõukogus hääletab 55% riikidest ühtviisi, on see kohustuslik automaatselt ka ülejäänud 40,5% riikidest. See on ka põhjus, miks riigid, nagu Poola, Ungari, Slovakkia ja Tšehhi on pöördunud Euroopa Kohtusse. Need riigid on mures oma suveräänsuse pärast. Mure oma suveräänsuse pärast kannustas Suurbritannia rahvast hääletama 23. juunil Euroopa Liidust väljaastumise poolt. 17 miljonit inimest astus välja liigse föderaliseerumise vastu. Kui teatud huvigrupid jätkavad sarnast suunda, näiteks läbi Dublini regulatsiooni muudatuse, millega soovitakse tekitada permanentset migrantide jaotamise süsteemi, kasvavad negatiivsed meeleolud veelgi.“
Madisoni arvates on Euroopa muutumas ning võimalik, et sellega koos muutub ka drastiliselt Euroopa Liit. „Arvestada võib kahe tulevikustsenaariumiga: kas jätkuv süvenev abstraktne Euroopa projekt elik föderaliseerumine või tagasipöördumine oma algeesmärgi ehk ühtse majandusliidu juurde. Esimesel puhul me näeme jätkuvat rahulolematuse kasvu ja võimalikku poliitilist ebastabiilsust paljudes riikides, mis toovad uusi Brexiteid. Samuti eeldaks see uusi referendumeid, sest praegune mandaat on ületamas oma piire,“ ütles Madison.
„Riigikogu liikmetel tuleb alati meeles pidada oma töö eesmärki, mis tuleneb põhiseadusest. Selleks on Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Föderaliseeruv Euroopa Liit on suurim oht meie rahvusriiklusele ning parimaks kindlustuspoliisiks on lähedased suhted eelkõige meie lõuna- ja põhjanaabritega, samuti Suurbritanniaga.“
UU