Talv on tore ja ka lumetormid on osa meie elust praegusel kliimasoojenemise ajal, kus meid hirmutatakse kohe saabuva kataklüsmiga. Teades, et meil ongi neli aastaaega oma võlude ja valudega, peavad ka inimesed, ettevõtted ja riik olema selleks valmistunud ning keegi ei peaks olema üllatunud, et tuleb tihe tuisk tuulekesega ja elekter võib ära kaduda.
Samas elektriühenduse eest vastutab Elering, kes maksis möödunud aastal dividendidena riigile üle 24 miljoni euro, käesoleva aasta eest tuleb summa märgatavalt suurem. Kui vaatame oma elektriarvet, siis üldiselt on võrgutasu suurem, kui tarbitud elekter ise. Kuid Elering ei ole suutnud, õigemini tahtnud, tagada tänapäevast võrguühendust igasse Eesti piirkonda, kuigi me maksame selle eest rõõmuga ja piisavalt palju, et maksta riigile ühe suurima panustajana riigieelarvesse ning muuseas ka arendada “rohepööret”.
Paraku on täna olukord selline, et paljudes kohtades, näiteks täna Saaremaal, on võrguühendused üle 50 aasta vanad ning neid lapitakse nagu lapitekki ja tarbijad ehk võrgutasu maksjad peavad elama tänase seisuga kuni nädal ilma elektrita. Kui ettevõte, mis pole suutnud investeerida võrguühendustesse ning võrguühenduse tagamise eest saadavate tulude eest tegeleb hoopis rohepöörde ehk asendustegevusega või riigikassa nuumamisega, siis selle ettevõtte juht peab taanduma.
Jaak Madison, Euroopa Parlamendi saadik, EKRE