28. juuli Järva Teatajas ilmus artikkel, kust võis lugeda, kuidas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna häältemagnet Väino Valdur peksis jahijärgsel peol oma venda ja jahikaaslast, kuid parteis ega vallavalitsuses ta oma kohta ei kaotanud.
Kogu see lugu pani hämmeldusest kukalt kratsima. Loomulikult, kõik me oleme inimesed, võime eksida ja minna üle piiri. Kuid sellegipoolest tuleb meil oma tegusid ja nende võimalikke tagajärgi adekvaatselt hinnata ning kanda teatud kahjud.
Kahjudeks võib olla ka töösuhte lõpetamine või erakonnast väljaheitmine, kui tegu on kohalike inimeste seas tuntud ja lugupeetud inimesega, mida Väino Valdur kahtlemata ka on.
Ei saa panna kahtluse alla inimese häid omadusi ja tehtud tööd, kuid need ei anna immuunsust libastumiste ning kuritööde korral. Kui lugupeetud isik ja tuntud jahimees peksab oma jahikaaslase ning venna poolvigaseks ja istub pärast seda autorooli, muutudes sellega potentsiaalseks mõrvariks, võib-olla kellegi lapse tapjaks, ei saa olla mitte mingit tolerantsust ka ühe valitsuspartei ehk Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt.
Veelgi enam: tülgastav oli lugeda Väätsa vallavanema Lauri Läänemetsa õigustust antud juhtumile ning soovi seda maha salata. Tsiteerime 28. juulil ilmunud Läänemetsa õigustust: «Aga kuna ta on Väätsa vallas üks vähestest, kes annab talvel tasuta küttepuid mõnele vanainimesele või käib neil teid lahti lükkamas ja raha ei küsi, siis on lugu keeruline. Ta on südamest väga hea, aga mõnikord lihtsalt äkiline.»
Seega, kui mõni sotsist poliitik ajab autoga kellegi vigaseks, ütleme lihtsalt, et tegelikult on ta südamest hea ja teeb lastekodudele annetusi. Kas nii? Kuid kui joobes olekus juhib autot ja peksab teisi keegi Keskerakonnast, Isamaa ja Res Publica Liidust või, mis veel hullem, Konservatiivsest Rahvaerakonnast, siis mis reaktsioon sotsidelt tuleks? Kas sama tolereeriv?
Peamine, mis antud juhtumi puhul väga paljudele vastu peegeldub, on varemgi korduvalt nähtud topeltmoraal ja valskus, sest sotsid on ju muidu harjunud olema vihakõnede suured keelustajad ning sallivusele, õrnusele ja tolerantsusele kutsuvad rahusaadikud. Seega olgem sallivad, tolerantsed ning «ei vihakõnele», kuid kui naisepeksja või roolijoodik on juhtumisi õiget värvi erakonnast ning viib talvel vanuritele küttepuid, siis andkem talle andeks, sest tegu on hea, lihtsalt kergesti ägestuva inimesega.
Läänemetsale aga ka selgituseks, et oportuniteediga lõpetatud juhtumi puhul pole eriti arukas seda rõhutada, sest tegu pole kuidagi õigeksmõistva otsusega, vaid lihtsalt kriminaaluurimise lõpetamisega, kui puudub avalik huvi ning eelnev karistusregister on puhas.
Tuletagem meelde Tiit Ojasoo juhtumit. Armastatud, tõenäoliselt vasakpoolsesse kultuurieliiti kuuluv teatrijuht peksis jalgadega maaslamavat noort näitlejannat. Kui palju me kuulsime sotside kriitikat, et selline tegu pole kuidagi aktsepteeritav ning tuleb üheselt hukka mõista?
Sotside üks juhtfiguure, praegune Viljandi linnavolikogu liige Jaak Allik, avaldas arvamust Ojasoo kasuks ning kutsus tema käitumist heaks mõistma. Kui keegi konservatiividest oleks kirjutanud naisepeksja õigustamiseks arvamusartikli, siis mina ei näeks sellel inimesel kohta meie erakonnas, sest meie hoolime naiste õigustest ning vägivallavabast ühiskonnast.
Kui meie fraktsiooni esimees Martin Helme avaldas kriitikat Istanbuli konventsiooni vastu, mis tegelikkuses hoopis vähendab naiste õigusi ning on varjatud multikultuursuse ja kultuurimarksismi propaganda, olid vasakpoolsed kohe valmis Helmet halvustama. Mida nad aga tegelikult teevad? Tolereerivad vägivalda, naisepeksu ning potentsiaalsete roolimõrvarite tegevust, sest need kuuluvad sallivate ja tolereerivate seltskonda. Selles küsimuses oleme meie sallimatud – me austame vaid inimesi, kes austavad ka teisi ühiskonnaliikmeid ning erakonnas ja võimu juures ei saa olla kohta peksjatel ning roolijoodikutel. Hoidkem oma lähedasi ja kaaskondlasi ning vaadakem, kes juhivad meie omavalitsusi. Lähtugem valimistel inimeste tegudest!
UU