Viljandimaa ajaleht Sakala tegi reportaaži Euroopa parlamendi liikme Jaak Madisoni (EKRE) kolme tunni pikkuselt rahvakohtumiselt Kolga-Jaanis, kes ütles, et mida kauem Kaja kallas jätkab, seda suurem võimalus on EKRE-l võita Euroopa Parlamendi valimistel kolm kohta.
Huvilisi oli laupäeva pärastlõunaks Kolga-Jaani rahvamaja suurde saali kogunenud mõnikümmend. Sugugi kõik polnud EKRE liikmed ning oli tuldud ka Tartust ja Tõrvast.
Ettevõtmise korraldaja, EKRE Viljandi valla piirkonna aseesimees Silvia Takkel oli katnud lauad, teinud lihapirukaid ning serveeris ka enda ettevõtte Paulina sini-must-valget käsitööjäätist.
Madison võttis ette oma töö Euroopa Parlamendis ja selgitas, miks see koht, kus ta töötab, pole päris parlament: seadusi see vastu ei võta, ise algatustega välja tulla ei saa. “See on hea uudis meile, aga halb neile, kes soovivad Euroopa Liitu rohkem föderaalsena näha.”
Madison käis üle ka rohepöörde teema, nentides, et selle tulemusena ei muutu maailmas midagi isegi juhul, kui kogu Euroopa tööstus seisma panna. “Euroopa Liidus elab kuus protsenti maailma rahvastikust ja siin toodetakse seitse-kaheksa protsenti maailma süsinikheitmetes.
“Kas teie olete europarlamendi kõige aktiivsem liige?” uuris üks Tartust tulnud naine. Sakala nentis, et ilmne oli, et publik saalis oli Madisoni tegemistega Brüsselis ja Strasbourgis väga tuttav. “Aga teile segatakse vist kõige rohkem vahele?” jätkas küsija, viidates parlamenditöö juhtidele, kes tihti ei lase Madisonil rahulikult kõnet lõpetada. “Teid see muidugi eriti ei sega – te olete kiire rääkija.”
Jutuga jõuti ka Toompea lossi keldris asuva jõusaalini. Seal käib Madison Eestis olles treenimas. Jõusaal tõi omakorda kõne alla Keskerakonna endise liidri, ekspeaministri Jüri Ratase, kellega Madison aeg-ajalt koos trenni sattuvat. Ratasega arutavat ta ikka saabuvate valimiste põhiteemasid ning oma sõnul on ta Ratast tublisti harinud euroseaduste vallas ja näidanud kõiksugu kordadesse peidetud saatanlikke detaile, mis ähvardavad riikidelt iseseisvust võtta.
Madisonile lähedane teema on tehisaju. Nimelt on tema üks selle teema variraportööre europarlamendis ning talle teeb eeskätt muret, kui palju suudab tehisaju inimeste elu reaalajas jälgida. Nagu ta märkis, oleks tehniliselt juba praegu võimalik iga meie käiku salvestada.
“Õudne teema,” ütles ta e-valimiste sissejuhatuseks ning jõudis Venemaa 2020. aasta valimisteni, kus mõnes piirkonnas samuti samalaadset süsteemi katsetati. “Seal tõid vaatlejad välja kaks murekohta. Esiteks võitis paberhäältega opositsiooni esindaja, aga e-häältega võitis suurelt Ühtse Venemaa esindaja. Teiseks e-hääletajate kahtlaselt suur aktiivsus võrreldes paberhääletajatega. Ja kuidas erinevad sellest meie hääletustulemused?”
Ühiselt leiti, et e-hääletamine tuleks Eestis lõpetada, sest see pole suurendanud valimisaktiivsust ja on kontrollimatu, samas kui paberhäältega pettuse korraldamine eeldaks Eesti kõigi valimisjaoskondade pettusesse haaramist, seda ei saaks korraldada kuskil arusaamatus digiilmas.
Loe lähemalt: