Jaak Madison – päeval Riigikogu liige, öösel abipolitseinik

Kui teile meeldib autoga kiirust ületada, kipute purjus peaga kaklema või olete muul moel halb inimene, siis ei maksa üllatuda, kui teid võtab rajalt maha Riigikogu liige Jaak Madison isiklikult. Vähesed teavad, et ta käib oma põhitöö kõrvalt juba viimased poolteist aastat vabatahtliku abipolitseinikuna tänavatel patrullimas. Madison räägib, mis ajab teda (peamiselt) öösel ja pimedas korrakaitsjaid abistama.

Kust tuli mõte minna abipolitseinikuks?

Mõte tekkis 2016. aasta sügisel, kui olin vabatahtlike päeval vabatahtlikuna vaatamas politsei tööd. Nimelt üritati Riigikogu liikmeid kampaania korras erinevatesse vabatahtlikesse tegevustesse kaasata, kuid mina olin ainus, kes tundis huvi politseitöö vastu. Olin reedeõhtusel ajal pool vahetust kaasreisijana politseibussis, tibukollane vest seljas ning lihtsalt jälgisin. Selle õhtu lõpus lubasin välijuht Markole, et tulen abipolitseinikuna tagasi. Tol korral võtsid nad seda kindlasti naljana, aga ma tahtsin lubadust täita.

Mis on esimesed sammud, mida teha tuleb, kui inimesel tekib idee abipolitseinikuks hakata?

Esimesena tuleb teha vastav avaldus, mille kohta leiab täpset infot aadressil www.abipolitseinik.ee. Sellele järgneb isiku taustakontroll ja antakse edasist informatsiooni. Kindlasti ei tohi olla kriminaalselt karistatud ja kasuks tuleb parem füüsiline vorm. Igal aastal tuleb sooritada füüsiline test jooksmises, kuid see ei tohiks tahtmise korral takistuseks saada. Oluline on oskus inimestega sõbralikult ja viisakalt suhelda, ja mis kõige peamine – tahe aidata suurendada Eesti inimeste turvalisust.

Milles abipolitseiniku väljaõpe seisneb?

Esmalt tuleb läbida 40-tunnine algkoolitus, kus selgitatakse kõige elementaarsemat. See on alus edasisteks täiendusteks. Kui aga politseitöös on osaletud 100 tundi, tuleb võimalus läbida teise astme koolitus ehk iseseisva pädevusõigusega abipolitseiniku kursus. See suurendab võimalust osaleda erinevates politseitegevustes. Peale selle on erivahendite koolitused, tulirelva koolitus, aktiivsematel ka alarmsõidukoolitus.

Kui tihti abipolitseinikuks käid?

Üritan käia võimalikult palju ja seda mitmel põhjusel. Esiteks, kui oled võimalikult palju asjas sees, siis õpid ise aina rohkem. See on omakorda suuremaks abiks politseile, kuna parema ettevalmistusega oled ka ise reaalselt kasulik. Abipolitseinike tase on kõikuv, kuid mida aktiivsem oled, seda kiiremini suureneb pädevus. Hetkel tuleb mul kuus keskmiselt 4-6 korda käimist, kuid eks see sõltub väga palju ka muudest tegemistest. Mõnel kuul on pikemad välislähetused ja saab käia 2-3 korda, suvel aga jällegi rohkem.

Mitu tundi oled praeguseks patrullis käinud?

Eelmisel aastal alustasin mai lõpus ja aasta lõpuks oli käidud 432 tundi. Selle aasta esimeses pooles on tulnud ligi 300 tundi. Vaadates tundide arvu, ei saa isegi väga aru, et seda palju oleks. Kui on tahe, on ka võimalus. On olnud päevi, kus öösel olen patrullis ja hommikul lähen otse Toompeale tööle.

Kui palju öine patrullimine mõjutab tööd Riigikogus?

Mõjutab kindlasti ja seda positiivses suunas. See annab väga hea sõrmeotsatunnetuse ühiskonnast, selle probleemidest ja vajakajäämistest. Julgen väita, et peamine probleem Riigikogus on saadikute võõrandumine reaalsest elust. Kui pole kokkupuudet päriseluga, siis on keeruline olla kompetentne ja teha otsuseid, mis mõjutavad meid kõiki. Töötasin enne Riigikogu tööd aastaid erasektoris – alustasin iseseisvat elu 16-aastaselt –, olen tänu politseitööle saanud tohutult teadmisi. Loomulikult on ka väga lõbus, kui inimesed, kellega kokku puutume, teevad üllatunult suured silmad ja imestavad, et: „See on ju Madison!“

Milliste juhtumitega tavaliselt kokku puutud?

Põhiline probleem on ikkagi perevägivald. Nii füüsilised kui vaimsed konfliktid, kus kannatajateks on ka lapsed. Vägivald on tingitud eelkõige liiga suurest alkoholiannusest. Kuid lisaks sellele on probleeme alkoholijoobes autojuhtidega, vahel ka võikamad kuriteod.

Meenub lõbus vahejuhtum, kus üks turske ja tugev noormees, kes oli tarvitanud narkootilisi aineid ja sattus seetõttu tõsistesse probleemidesse, muutus väga taltsaks ja omamehelikuks, kui vaatas mulle otsa ja imestunult hüüatas, et kas tõesti Madison. Pärast seda sai politsei kõik oma toimingud väga rahumeelselt tehtud. Noormees soovis isegi rahulikku ööd, kui ta arestikambrisse ööd veetma saatsime.

Hiljuti valmis erakondade-ülene eelnõu abipolitseinike õiguste laiendamiseks. Oled selle eelnõu üks põhivedajatest. Mida on kavas seaduses muuta ja miks?

Olen kokku pannud eelnõu abipolitseiniku seaduse muutmiseks ja teinud selle algatamisel ka aktiivset koostöö PPA, siseministeeriumi ja teiste erakondadega. Nimelt reguleerib politseis abipolitseinike tööd abipolitseiniku seadus, mis aga on tehtud 2010. aastal. Paraku on abipolitseinike töö olemus ja kaasatus väga suuresti muutnud ja seadused on ajale jalgu jäänud. Möödunud aasta sügisel toimus koosolek, kus laua taga olid erinevad osapooled ja ütlesin, et võin selle eelnõu vedamise enda peale võtta. Samal ajal oli selge, et tuleb teha koostööd ministeeriumiga ja otsida poliitilist konsensust. Kuna tegemist on kogu ühiskonda puudutava küsimusega ja politsei iseenesest on ja peabki olema poliitiliselt neutraalne, siis on mul hea meel, et oleme saanud minna ühe hea algatusega edasi erakondade üleselt.

Selle eelnõu kohaselt tehakse juriidilisi parandusi abipolitseinike õiguste osas, ühtlustatakse väline vorm samale alusele politseinikega, antakse juurde teatavaid õigusi iseseisva pädevusõigusega abipolitseinikele ja nii mõndagi muud. Kuna abipolitseinike on kaasatud aina enam ka mujal, mitte ainult patrullpolitseis, siis tuleb seadused viia sellega kooskõlla.

Kas abipolitseinikke on juurde vaja?

Inimesi, kes tahavad ja on motiveeritud panustama Eesti julgeolekusse, on alati vaja. Abipolitseinike puhul pole eesmärk lihtsalt suur arv nimekirjas, vaid aktiivsete ja pädevate inimeste hulk. Samas ei tohi abipolitseinike suur aktiivsus uinutada riiki ja lükata sisejulgeoleku vastutust liiga palju vabatahtlikele. Sisejulgeolek peab töötama sümbioosis politseiametnike, piirivalvurite, merepäästjate, tuletõrjujate ja vabatahtlikega.

Kui palju on Riigikogu liikmete seas abipolitseinikke? Kui palju EKRE liikmete seas?

Praegusest Riigikogu koosseisust ma rohkem abipolitseinikke ei tea, aga võib-olla ma eksin. Kuid endine Riigikogu liige Kristjan Kõljalg Järvamaalt on abipolitseinik. Praegusest koosseisust peaks olema Madis Milling vabatahtlik päästja ning Artur Talvik aktiivne merepäästes. Värske abipolitseinik on ka Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni üks nõunik. EKRE liikmete seas on kindlasti abipolitseinikke, aga raske öelda, kui palju. Hiljuti tuli abipolitseinikuks üks meie tublisid noorliikmeid Hendrika Näägo.