Poliitikas on kõige enam austust väärivad inimesed, kelle seisukohad on teada ja kes ka neid kaitsevad vähemalt mõistlikult argumenteerida üritades. Just seepärast mulle isegi meeldivad näiteks vasakpoolsed või rohelised, kui nad otsekoheselt ütlevad, mida tahavad teha, sest nad vähemalt ei varja oma kurje kavatsusi. Rääkimata loomulikult tõelistest konservatiividest ja parempoolsetest, kelle puhul samuti on teada, mille eest nad seisavad.
Nii vasak- kui parempoolsete puhul see kehtib muidugi vaid juhul, kui ollakse ka päriselt ja ausalt emba-kumba maailmavaatega.
Kuid need ülejäänud, eriti end liberaalideks nimetavad, ujuvad aga vastavalt vajadusele küll siia ja siis tänna. Nii kaua, kui paat kannab elik enam-vähem tasuv koht on olemas, ollakse paadis. Kuid kui paat hakkab lekkima ja kreeni kiskuma, kuid samas endal väga suuremat sisu, karismat ja põhimõtteid pole, siis pole vähimatki probleemi ühel keskpärasel liberaalil hakata kibekiiresti paati vahetama ja seejärel jutustama, kuidas ikka tegelikult see uus paat esindab ja on alati esindanud nende maailmavaadet. Nagu oleks mingi maailmavaade neil üldse olemas.
Samas juba poliitika oma olemuselt jääb alati nõnda olema. Paraku. Vähim, mida saab tavaline valija teha, on veidi hoolikamalt enda jaoks läbi mõelda, kes mille eest päriselt seisab ning kas seda räägitakse seepärast, et sellesse usutakse ja selle eest seistakse argumentidega või räägitakse vaid ullikestelt häälte väljameelitamiseks. Paati vahetades on veel arusaadav, kui vana ja uus paat vähemalt ideoloogiliselt on üksteisele lähedal ja siis ikka juhtub vahel, et mõnel inimesel tekib arusaamine, et vana paat enam ei kaitse neid samu väärtusi ja seisukohti ning paremini teeb seda uus paat. Näiteks oli nõnda mõned head aastad tagasi, kui IRL-is paljud pettunud tulid EKRE-sse, kuna IRL lasi läbi suruda riigikogus kooseluseaduse.
Kuid üldiselt kaovad tuulenuusutajad poliitikast üpris kiiresti, sest ega nad pole väga armastatud mitte kusagil. Ei oma vanas ega ka uues paadis. Mõni üksik jääb veel pinnale mõneks valimistsükliks, kuid enamus neist kaovad merelainetesse.
Jaak Madison, Euroopa Parlamendi liige (EKRE)