Kirjutasin paar nädalat tagasi parlamentarismi allakäigust artikli, mille lõpetasin järgmise mõttega: oludes, kus valitsusliidul ei ole mandaati kodanike hoiakute vastaste sammude tegemiseks ja sõnavabaduse rikkumiseks, on parlamenditöö seiskamine obstruktsiooniga paradoksaalselt ka demokraatia ning parlamentarismi kaitsmine.
Obstruktsiooni eesmärgiks oli normaalse parlamentaarse arutelu tagamine, et oleks võimalik valitsuskoalitsiooniga kompromisside otsimine. Nüüd on uus olukord, mil oluliste eelnõude sisuline arutelu on ka parlamendi komisjonides valitsuskoalitsiooni poolt takistatud ja obstruktsiooni lämmatatakse.
Seega on senisest otsustavam sõna meedial ja kodanikel.