Eesti Vabariigi president jättis välja kuulutamata perehüvitiste seaduse, mistõttu jätkub selle edasine arutelu täna Riigikogus. Kas perehüvitise seaduses tuleks teha muudatusi ja milliseid põhimõttelisi või sõnastuslikke muudatusi peretoetuste seaduses vajalikuks pidada?
Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Jaak Valge: „Sellele küsimusele tuleks vastata nö kahe lähemise alusel. Esimene on ideaal. Loomulikult sooviksime toetada nii ühe, kahe kui suurema arvu lastega peresid, ning hoopis rohkem, kui praeguses eelnõus. Praegust eelnõud tahaksime ka täiendada sättega, et peretoetused kehtivad loomulikult Eesti Vabariigi kodanikele ja teiste Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikele, kes viibivad Eestis alalise elamisõiguse alusel, aga vaid nendele nn kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad Eestis pikaajalise elamisloa alusel. Praegu toimub üks suur rahvaste rändamine ja nii väldiksime olukorda, mil Eestisse soovitakse elama asuda eelkõige perehüvitiste saamiseks.
Teine lähenemine on pragmaatiline, praegusest olukorrast lähtuv. Suuremates peredes on vaesusrisk suurem, seega on just kolmandate ja enamate laste toetuse suhteliselt järsem tõus piiratud ressursside olukorras asjakohane. Samuti on majanduslik takistus kolmandate ja enamate laste saamisel suurem, kui esimese ja teise lapse saamisel. Seega praeguses olukorras toetame seda sisulist lähenemist, nagu eelnõus. Toetame ka seaduse võimalikult kiiret kehtima hakkamist, sest meie pered vajavad seda. Me arvame, et ainus muudatus, mis tuleks praeguses olukorras teha, on ühe segase lause eemaldamine, mille olemasolu pidas president põhjuseks, et kuulutada seadus põhiseaduse vastaseks. Me teame, et kui Riigikogu võtab seaduse vastu muutmata kujul, siis läheb president sellega Riigikohtusse. Niimoodi võib seaduse vastuvõtmine jääda pikalt venima. Seega leiame, et praeguses olukorras on õige ära teha presidendi soovitud muudatus, mis ei ole sisuline. Oluliste sisuliste muudatuste tegemist me ei toeta.“