Kolmapäevases valitsuse infotunnis räägiti taas sisserändest ja ukrainlastest ning EKRE saadik Jaak Valge võttis üles mobilisatsiooniealiste ukraina meespõgenike teema.
“Ega see sisserände kvoot ei mängi sisserände piiramises enam üldse mingit rolli, sest isegi kui Ukraina põgenikud välja arvata, siis meile tuleb igal aastal sisse circa kümme korda rohkem inimesi kui sisserände kvoot lubab. Aga see selleks.
Mul on küsimus sisserände ja sõjahirmu kohta. Nimelt on mul hüpotees, mis toetub ka arvudele, et kõigist rahvastikurühmadest tunnevad kõige suuremat sõjahirmu just Eestilt kaitset paluvad Ukraina mobilisatsiooniealised mehed. Ma vaatan praegu seda 2023. aasta lõpu seisuga ja ajutise kaitse saanutest on mobilisatsiooniealisi mehi 32% ja rahvusvahelise kaitse saanutest on juba 73%.
Küsin, et miks just need mobilisatsiooniealised mehed kollektiivselt taotlevad ja ka saavad rahvusvahelist kaitset, mis on tugevam ja pikemaajalisem kui ajutine kaitse ja tegelikult peaks kaasa tooma ka suurema taustakontrolli? Kas see proportsioon rahvusvahelise kaitse saanutest teis kui siseministris tõesti mingeid emotsioone ei tekita?
Ja teine küsimus. Ma saan aru, et te olete loobunud sellest mõttest, et Ukrainat aidata ehk siis aidata sellega, et ebaseaduslikult Ukrainast lahkunud mobilisatsioonikohuslased kas tagasi saata või vähemalt nende elukoha-aadressid Ukraina võimudele anda. Kas Eesti nüüd kontrollib ajutise ja rahvusvahelise kaitse andmise puhul, nende 18–60 aastaste meeste meeste puhul, et kas nad on vabastatud mobilisatsioonist, nii nagu Läti ja Leedu teevad, või ei kontrolli jätkuvalt?”
Siseminister Lauri Läänemets vastas: “Kas me paneme kirja, et kas inimene on mobilisatsioonikohuslane või mitte – ei, me ei pane kirja, sellepärast et ukrainlased ise ka ei oska tihti seda öelda.”
Seega Eesti pool ei pane mobilisatsioonikohustust kirja sellepärast, et ukrainlased ise ei oska või ei taha seda öelda. PPA on endale elu üsna mugavaks teinud.
Jaak Valge palus Riigikogu aseesimehelt, et too selgitaks valetavale (või siis ebakompetentsele) siseministrile, kuidas too vassib arvudega, kui räägib 7000 Ukraina sõjaväekohuslasest Eestis.
“Kas ei oleks teie poolt korrektne teha ka ministrile märkus, et kui ta räägib nendest Ukraina sõjapõgenikest, meestest 18 kuni 60, et ta räägib ainult ajutise kaitse saanutest, ta ei liida sinna rahvusvahelise kaitse saanuid, keda on 4000, nii et kokku on neid 11 000, mitte see arv, mida minister igal pool räägib. Mul on praegu siin konkreetselt ees need Siseministeeriumist saadud andmed eelmise aasta lõpu seisuga. Palun tehke talle selgeks, et ajutine ja rahvusvaheline kaitse, et kaitse saanud saanud isikud tuleb kokku arvestada.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid