Riigikogusse kandideerib rahvuskonservatiivide poolt ka EKRE Harku osakonna esimees Jaanus Härms, keda alljärgnev intervjuu ka tutvustab.
Kuidas end ise lühidalt tutvustaksid?
Olen sündinud 1973. aastal, kasvatan nelja last (3 poissi ja tüdruk). Elan Harku vallas ja töötan vallaettevõttes Strantum OÜ-s heakorra projektijuhina. Minu tööülesannete hulka kuulub ka Harku valla randade heakorra järelvalve ning hoolduse korraldamine. Ühiskondlikku tegevust korraldan Vääna Seltsi juhatajana, Harku Valla Arendusühingu asutajaliikmena ja EKRE Harku osakonna esimehena. Olen ka Vääna Mõisakooli hoolekogu liige. Lisaks olen olnud rohkem kui 9 aastat ka Harku Vallavolikogu, majanduskomisjoni, ehitus- ja planeerimiskomisjoni ning mõnda aega ka maa- ja keskkonnakomisjoni liige.
Kust tuli idee kandideerida Riigikogusse?
Kuigi mulle on aegajalt öeldud, et ma võiksin oma rahvamehelike isikuomaduste tõttu Riigikogusse kandideerida, varem ma sellele väga ei mõelnud, aga Harku EKRE osakonna esimehena on see asjade loomulik käik. Riigikogusse kandideerides toetan EKRE-t ja kui ma osutun valituks, siis saan oma isikuomadusi ühiskondlikult kasulikus töös paremini rakendada ja teha need ideed teoks, mis puudutavad tegelikult suuremat osa Eesti rahvast.
Millised on põhilised teemad, millega Riigikogusse kandideerid?
Toetan EKRE üld- ja maaeluprogrammi ja tegelen ise aktiivselt ka selliste teemadega: erivajadustega inimeste liikumisvabaduse ja ligipääsetavus; kaevanduste laienemise piirang, kui see on elanike ja omavalitsuse tahte vastane; igale külale külakeskus; huviharidus ja huvitegevus tuleb üldharidusega rohkem siduda ja riigi poolt finantseerida; e-riik ja e-valitsemise kaasajastamine – et rahvas saaks jooksvalt osaleda seaduseloomes ja riigijuhtimises kui nõuandja ja otsustaja; üleriigiliselt tähtsad otsused tuleb teha koos rahvahääletusega. Samuti esindan rahvast ja oma valijaid nii oma erakonnas kui ka Riigikogus. Kutsun üles oma valijaid võtma minuga kontakti telefoni või emaili teel – et saaksin teada, mis teemad kellegi jaoks on olulised ja oodatud on ka nõuanded, soovitused.
Oled ainuke Riigikogusse kandideerija, kes on avalikult ja konkreetselt välja öelnud, millised on tema plaanid erivajadustega inimeste liikumisvabaduse, ligipääsetavuse osas. Miks see teema Sulle oluline on?
Ma ise ei ole selle valdkonna asjatundja kuid juba KOV valimiste eel pöörduti minu poole selle teemaga ja sain aru, et see puudutab suurt osa Eesti elanikkonnast, sest see on lisaks puuetega inimestele seotud ka pensionäride, lapsevankritega ja ajutise traumaga inimestega. Seadused nõuavad oma rahva võrdset kohtlemist ja universaalset disaini, aga ilmselt on järelvalve selle jaoks liiga nõrk olnud. Seisan ka selle eest, et ühistransport oleks üle-eestiliselt erivajadustega inimestele ligipääsetav. See tähendab madalapõhjalisi busse ja vähemalt ühe ratastooli kinnitusega. Kuna tegelen Harku valla randade heakorra ja arendusega, on mul töös ka Vääna-Jõesuu ranna ligipääsetavuse parandamine – milleks on algavaks rannahooajaks ratastoolile ligipääsetava riietuskabiini ja inva-käimla paigaldamine.
Millest selline nimetus rahvamees?
Rahvamees nimetus tähendab, et ta seisab rahva huvide eest, töötab rahva kasuks ja on rahvalähedane inimene. Tegelikult ma ei oleks ise selle peale tulnud, aga kuna nii mõnigi on seda minu kohta öelnud ja sõber selle välja pakkus, siis arvasin – et see on hea nimetus, iseloomustamaks seda, mida ma kandideerides esindan. Kuigi öeldakse, et nimi ei riku meest, on rahvamehe tiitli kandmine väga vastutusrikas ja püüan olla selle nime vääriline.
Vaata ka: www.rahvamees.ee