Eestis võetakse maha suuri metsaalasid Rail Balticu, laskealade, tuuleparkide, karjääride ja lähitulevikus ilmselt ka kaevanduste tarvis, aga samas toodetelt nõutakse mingit “raadamisvabadust”.
Mõistagi tähendab “raadamisvaba toode” seda, et selle tootmiseks ei tohi metsa maha võtta ning silmas peetakse enamasti põllumajandustooteid, kuid riigis, kus tööstusmaastiku ja taristu alla lähevad tuhanded hektarid metsamaad, on see ülimalt kahekeelne.
Seega võib Eesti küll keelata palmiõli impordi, sest istanduse tarvis võeti maha džungel, aga ise laastab raudteetrassil, Nursipalus, fosforiidikaevanduste rajamisel ja mujalgi suuri alasid metsa. Toiduainetetootjad pannakse löögi alla samamoodi nagu Eesti metski.
BNS vahendab: “Põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul mõjutab roheleppest tulenev raadamisvabade toodete määrus paljusid toidutootjaid ning vajab seetõttu pikemat ettevalmistus- ja rakendumisaega.
Määrus on lisaks sojale, veiselihale, palmiõlile, puidule, kakaole ja kohvile suunatud ka nendest valmistatud toodetele – näiteks nahale, šokolaadile ja mööblile. Ettevõtjad peavad veenduma, et kaup oleks toodetud pärast 2020. aasta lõppu maal, millega pole kaasnenud raadamist ega metsa seisundi halvenemist.”
Seega sülitame Indoneesias toodetud palmiõlile, kui ise oleme Eesti metsakasukasse närinud tohutusuured augud…
Rohepööre on äärmiselt vastuoluline ega tähenda mingiski mõttes looduskaitset.
Uued Uudised