13.09.2018
Hetk Ungari-teemaliselt hääletamiselt Euroopa parlamendis.
Kolmapäevast Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõnet kommenteerinud Eesti eurosaadikud näitasid ühe erandiga ennast paandunud globalistidena.
Jutt käib andunud Brüsseli tallalakkujatest Urmas Paetist, Indrek Tarandist, Yana Toomist, Ivari Padarist ja Tunne Kelamist, kellel jagub vastuvõetavate otsuste kohta ainult kiidusõnu, väga harva ka ettevaatlikku kriitikat. Yana Toom on lisaks veel ka Kremli sõnumikandja Euroopas.
Praegu tundub, et need viis eurosaadikut toetavad EL-i ühtset rahandus- ja välispoliitikat, mis peaksid olema esimesed kohad, kus Euroopa Liit liikmesriikidelt suveräänsuse täielikult ära võtab.
Rääkides euro rolli suurendamisest maailmas, ütles Urmas Paet: “Eeldus on, et kõiki reegleid Euroopa sees täidetaks, et hoida eurot stabiilsena – avaliku sektori laenukoormus riigiti ja eelarvedefitsiidi reeglid.” Yana Toom arvab: “Selleks, et olla tugevad, peab meil olema mingi üldine maksuraamistik, reeglistik, mitte, et igaüks teeb, nagu jumal juhatab.”
“Sealt jäi minu jaoks puudu see, et kui meil on ühine monetaarpoliitika, siis seda saab teostada tugevalt ja globaalselt ainult siis, kui meil on ka ühine fiskaalpoliitika. Mis tähendab, et kütuse ja elektri ja Läti aktsiisid tuleb ühtsustada – siis ei teki riikidel probleeme,” ütles Indrek Tarand. Kui rääkida viimati nimetatud aktsiisidest, siis kardetavasti peab Tarand silmas aktsiiside ühtlustamist Eesti, mitte Läti tasemele ehk siis piirikaubanduse probleemi lahendamist nii, et ka Lätis oleks aktsiisid kõrgemad.
Kogu see euro tugevdamine ja rahanduspoliitika ühtlustamine Euroopa piires on loomulik, kui see sünnib riikide kokkuleppena, mitte õiguste delegeerimisena Brüsseli bürokraatlikele ametkondadele, nagu see vähemalt hetkel tundub. Seda kinnitab ka migratsioonitemaatika, mille puhul ütleb Urmas Paet: “Euroopa Liit peab püüdlema selles suunas, et oleks juhitud immigratsioon – immigratsioon, mis ongi tekitanud ju palju poliitilist emotsiooni ja võbelust – et see oleks mitte isevoolu teed kulgev asi, vaid võimalikult juhitud,” arvab Paet. Juhitavat immigratsiooni aga on ka Eesti juba näinud – seda just pealesurutavate pagulaskvootidena.
“Midagi uut sealt ei tulnud, minu jaoks oli väga muret tekitav see, mis ta jättis rääkimata – ta ei rääkinud Euroopa Liidu tänasest olukorrast,” leidis Igor Gräzin, kes võrdles Junckeri juttu kauni muusikaga. “Ma saan aru, et head heliplaaati – “Ilusal sinisel Doonaul” – võib kuulata lõpmatuseni. Järelikult ka Junckeri juttu võib kuulata lõpmatuseni.”
“Mind rabas, et Komisjoni presidendi tasemel ei olda asjadega kursis. Alles eile öeldi (Europarlamendis ühe saadiku poolt – BNS) Ungari valitsusjuhi kohta, et ta on rämps. See on rünnak riigi suveräänsusele. Eile toimus üliterav rünne Austria vastu tema eesistumise pärast ja siis tuleb tore Juncker ja ütleb – noh oleme nii-naa-kolmat moodi. Ma arvan, et paljudele valmistas Juncker pettumuse. Aga paadunud euroskeptikuna ütleksin – mis te mehest ootasite, ta ongi selline!” tõdes Gräzin, kes on Eesti saadikutest ainus, kes veel põhimõttekindlust üles näitab. Muide, põhjanaabritest toetasid Ungarit vaid põlissoomlastest saadikud Jussi Halla-aho ja Pirkko Ruohonen-Lerner.
Järgmise aasta mais tulevad Euroopa parlamendi valimised omandavad Eesti jaoks sama suurt tähtsust nagu Riigikogu valimised – praegune paandunud globalistidest eurosaadikute kamp tuleb välja vahetada! Sest nad on juba reetnud Poola ja Ungari ning jätkavad teiste, mitte Eesti poliitika ajamist. Kui Euroopa Liit soovib veel koos püsida, siis on ainus tee rahvusriikide liit, mitte föderatiivne ühisriik.